Tenson tõi näited linnadest, kus on viirusepilt muutunud roheliseks: Võru, Jõgeva, Loksa; väiksematest asulatest: Kuusalu, Loksa, Iisaku, Rakke, Suure-Jaani ja Rõuge.

Viirusekriisi tipphetkel polnud ühtegi rohelist asulat, meenutas Tenson.

Kehv on olukord veel Ida-Virumaal, kus viirusenäitaja reovees on Eesti keskmisest kõrgem. Kui Kesk- ja Lääne-Eestis jääb see alla 100, Lõuna-Eestis on 200 ringis, siis Ida-Virumaal on näit 300.

Harjumaagi on veel üks kõrgema kontsentratsiooniga maakondi, sealne näit on 250. Tenson märkis, et Harjumaal on siiski toimunud stabiliseerumine, kuid olulist langust veel näha ei ole.

“Ka nakatunute arvud ei ole praegu alla läinud, oleme 300 juures,” märkis Tenson seost nakatunute ja viiruse kontsentratsiooni reovees vahel. “Reovee tulemused on nakatumisnumbritega kooskõlas.”

Ta meenutas, et novembris oli nakatumise tase praegusest madalam.

Kas vaktsineeritute kasvav hõlmatus takistab viiruselevikut reovees?

Tenson nentis, et vaktsineerimise tõusvast tempost hoolimata ei ole saavutatud veel karjaimmuunsust. “Kui viirus läheb lahti elanikkonnas, on nakkuse levik suur,” lausus ta.

Tenson lisas, et on ka näiteid, kus vaktsineeritud inimesed nakatuvad viirusega, aga seni pole teada, kui suur on neil inimestel viiruse kontsentratsioon sooles ja seega ka reovees.