ERISAADE | Raivo Küüt: kirikud on väga tähtsad ja tuleks kanda valgesse raamatusse

Tänases Delfi "Erisaates" tuleb juttu ettepanekutest nn valgele raamatule, mille esitas siseministeerium. Ettepanekute rida on üheksa lehekülje pikkune dokument, saates räägib täpsemalt usuliste ühenduste ja heaolumeeskondade rollist siseministeeriumi rahvastiku toimingute ja kodanikuühiskonna asekantsler Raivo Küüt.

Siseministeeriumi esimene etteheide selles ettepanekute rivis on, et "dokument on liiga kriisikeskne", selle asemel leiab siseministeerium, et “selgemini on vaja esile tuua kriisist väljumine”. Küüt põhjendas kriitikat, öeldes, et inimesed ootavad kaugele ulatavat plaani, kuidas pikast kriisist väljuda.

Niisiis palubki siseministeerium, et loetellu, kus on välja toodud organisatsioonid, kel on koroonaviiruse leviku ohjamisel ja selle pikemaajaliste mõjude leevendamisel oma roll, lisataks ka usulised ühendused. Praegu on seal vaid tööandjad, kauba- ja teenusepakkujad, koolipidajad ja avalike ürituste korraldajad.

Miks peab siseministeerium niivõrd oluliseks usuliste ühenduste äramärkimist? Sellele on pühendatud ettepanekute dokumendis eraldi peatükk.

Küüt ütles, et kui rääkida usulistest ühendustest, on tegelikult juttu laiemalt kodanikuühiskonnast. Ta leidis, et nii valge raamatu kui ka laiemalt viiruskriisi kontekstis on neil väga suur roll: aidata inimesi, hoida nende turvatunnet ja vaimset tervist. "Tavalisele inimesele kangastub seoses usuliste ühendustega vaid jumalateenistused. Tegelikult on roll palju laiem: nende olemasolek kuskil piirkonnas annab turvatunnet. Kõik elusündmused ristimisest kuni matusteni, on asjad, mida inimesed vajavad."

Heaolumeeskonnad peaks edendama kohalikku elu

Siseministeerium soovib, et valges raamatus märgitaks ära kodanikuühiskonna potentsiaal inimeste heaolu parandamiseks, ühiskonnaelu normaliseerimiseks, majanduse elavdamiseks ning kogukondliku elu edendamiseks. Sellest tulenevalt märgib siseministeerium, et kohalikud omavalitsused võiksid luua heaolumeeskonnad. Mida see tähendab?

Küüt rääkis, et selline kogukonnakeskne lähenemisviis on meetod, mis aitab lahendada "kurje probleeme". Ta nimetas kurjaks probleemiks sellist, mis ei allu ühe ametkonna, inimese, ettevõtte või inimese tegevusele, vaid vajab paljude eri poolte ühist tegevust.

Kuidas on kurjade probleemide lahendamine asjakohane valges raamatus? Kas ja kuidas saavad usulised ühendused asendada tegevuslubadega psühholoogide pakutavat abi? Milliseid teenuseid on nad ka kriisi ajal inimestele pakkunud? Kõigest sellest saab teada, kuulates Delfi "Erisaadet".