Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul on Eesti oranži ja punase ohutaseme piiril. Möödunud nädalal lisandus 5% vähem nakatunuid kui ülemöödunud nädalal, mis näitab aga, et langemiskiirus on vähenemas.

"Harjumaa nakatumiskordaja on küll veel 0,9, aga ülejäänud Eesti nakatumiskordaja on väga lähedal juba ühele," ütles Härma. "Pärnumaal, Ida-Virumaal, Põlvamaal ja Tartumaal on ka haigestumine juba kasvutrendis."

Härma tuletas meelde, et reisilt naastes tuleb kindlasti teha teste ja täita isolatsioonireegleid. "Ühe testi tegemisest ei piisa," ütles Härma.

Möödunud nädalal toodi koroonajuhtumeid sisse nii Rootsist, Soomest, Egiptusest kui ka Venemaalt. Nädalaga tuvastati kaks India tüve varianti, mõlemad toodi sisse välismaalt. Vahepeal lisas WHO India tüve murettekitavate tüvede nimekirja.

Keskmiselt ollakse koroonaga haiglas üle kolme nädala

Keskmine haiglaravil olev patsient on Eestis 66-aastane, veedab intensiivravil keskmisel 18 päeva ja edasi üldravis 8 päeva. "Tegemist on endiselt raske haigusega, seda ka nooremate puhul," ütles Härma.

Samas on järjest langev nakatumisnäitaja avaldanud positiivset mõju ka haiglate võimekusele. Tasapisi taastub järjest plaaniline ravi ja selle nädala lõpus lõpetavad töö kiirabi lisabrigaadid, kuna kiirabi kutsete arv on vähenenud.

Haridusministeerium lapse kaugõppele jätmises probleemi ei näe

Haridusminister Liina Kersna selgitas, mis tingimustel valitsus järgmisel nädalal kõik lapsed kooli laseb võimalikult palju tuleks hoida lapsi õppetöö käigus õues ja oluline on ka planeerida vahetunde nii, et kõik lapsed korraga koos koridorides ei liiguks. "Hästi oluline on see, et klassid hoiaksid omaette," lisas Kersna.

Minister Kersna sõnul on tulnud neile majja küsimusi lapsevanematelt, kes soovivad teada, kas nad võivad ka edaspidi lapse võimaliku koroonaohu tõttu kaugõppele jätta.

"Ministeerium ei näe selles probleemi, aga see tuleb kokku leppida kooliga kuidas siis õppekorraldus välja näeb," ütles Kersna.

Meelelahutused avatakse nädal pärast koole ohu hajutamise tõttu

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma selgitas, miks on mõistlik leevendada piiranguid järk-järgult esiteks saab paremini analüüsida, mis riskid nakatumisnäitajat mõjutavad. Teiseks aitab sedasi tegutsemine nakatumise uut tõusu hajutada pikema aja peale.

Spaade kohta nentis Härma, et inimesed ei istu spaades, vaid kloorivees, liiguvad ka riietusruumides ja saunades, mille soe ja niiske kliima on viirusele hea kasvulava.