ERISAADE | Päästjate esindaja: suured kärped võivad tuua ka koondamisi ja komandode sulgemisi

Praeguse valitsuse siht on selge - kulusid tuleb kokku hoida. See puudutab otseselt ka päästeametit, mis tähendab, et loodetud palgatõusu ei tule. Õhus ka võimalik koondamislaine. Homme südapäeval korraldavad päästjad virtuaalse meeleavalduse.

Aktsiooni taga on päästeala töötajate ametiühing (EPTAÜ). Selle peausaldusisik Kalle Koop räägib, et päästeautod aetakse garaažidest välja ja tulekustutusriietuses päästjad rivistuvad riigikogule ning valitsusele suunatud sõnumitega nende ette. Üritus kestab 10 minutit ja aeg napsatakse oma lõunapausi arvelt, Koop rõhub, et valimisolekut reageerida see ei kahjusta.

Erinevaid pikette on päästjad korraldanud varemgi ja murekohad ikka samad. Koop ohkab, et poliitikud on varmad lubama - toetame siseturvalisuse valdkonda - ent tegusid eriti ei järgne. Päästjate palk on aastaid nadi olnud. Nüüdseks on vahe keskmise palgaga kärisenud järjekordse paigalseisu tõttu ligi 400 euro peale. Nn tavapäästja teenib kuus 1068 eurot, Eesti keskmine on Koopi andmetel 1448. Miinus muidugi ka maksud.

Ta räägib saates ka pikemalt, kuidas osad päästjad teenivad kõrvalt lisa. Üks kolleeg tõi talle näiteks, et tema töötundide maht kuus on olnud ka üle 400 tunni, vaba aega praktiliselt polegi. On ka neid, kes lõpuks jätavad tuletõrjuja ametiga hüvasti ning valivad teise ameti, et peret toita. Osa loobub ka juba õpingute ajal.

Täpsed kärpenumbrid on paikapanemisel, ent esialgse plaani kohaselt langeks päästeameti õlule see, et hoida lähiaastatel kokku 2,4 miljonit eurot. Koop räägib, et kaheldamatult jõuaks kärpekohad ka personalieelarvesse. "Tõenäoliselt koondataks päästjaid, kes reaalselt appi tulevad. Võidakse ka sulgeda komandosid," arutleb ta ja tõdeb, et pigem tehtaks seda maapiirkondades. "Ei tohiks unustada seda, et kogu majanduse ja kõigi inimeste tööde-tegemiste efektiivsus ning tulemuslikkus tugineb turvatundel. Sellises olukorras abi kättesaadavus väheneb."

Ta lisab, et siseministeerium kui selline on oma tööd hästi teinud ja soovinud ka päästeametit abistada, aga otsus seisab laiema poliitilise tahte taga. "Me pole siiamaani hästi aru saanud, mis pidur sellises olukorras. Kahes viimases koalitsioonilepinguski sees olnud, et siseturvalisuse töötajaid tuleb vääriliselt tasustada, aga olukord ikka sama trööstitu." Ta mõtleb hetke ja lisab: "Varustus on oluliselt paremaks läinud. Aga ei tohi unustada, et raud ja betoon inimesi ei päästa. Ikka päästjad, kes töövahendiga töötavad."

Kõigest pikemalt juba saates.