„Kui meie oma territooriumil vägesid liigutame, peetakse seda ohuks kõigile riikidele. Aga seda, et nad ise (lääne liitlased -toim) oma kontingendi Eestisse saatsid, peetakse normaalsuseks. Ja kui nad lubasid, et sellest riigist (Eestist -toim) saab üksnes NATO passiivne liige, siis nüüd muudetakse see võimaliku vasturünnaku aktiivseks sihtmärgiks,” kuulutas Džabarov.

Ta lisas, et Venemaad provotseeritakse tahtlikult vastumeetmeid rakendama, „et hiljem saaks Moskva agressoriks tembeldada ja seda sanktsioonidega karistada”.

NATO õppus Swift Response aktiivne faas algas juba 5. mail lahinglaskmistega mitmikraketiheitjast MLRS, mille raames lasti kaitseväe keskpolügoonil viiest raketisüsteemist üle 20 õpperaketi. Õppusel harjutakse Eesti kaitsmist võimalikus kriisiolukorras ja selles osaleb ligi 2500 kaitseväelast Eestist, USA-st ja Ühendkuningriigist, üle 20 lennuki ja 25 helikopterit.

Õppuse raames maandusid laupäeva varahommikul langevarjudega Nurmsi lennuväljale pea 600 lahingvarustuses USA dessantväelast, kolm sõidukit ja kaks suurtükki.

Eile õhtul sooritasid USA 82. õhudessantdiviisi võitlejad kaitseväe keskpolügoonil aga kopteridessandi helikopteritel Chinook, Black Hawk ja Apache koos kaitseliitlastega ning NATO lahingugrupi üksusega.

Õppus Swift Response viiakse läbi USA juhitava õppusteseeria Defender Europe raames, mis on viimase 25 aasta suurim USA juhitav õppus Euroopas. Defender Europe korraldatakse samaaegselt 16 Euroopa riigis ja selles osaleb kokku 28 000 kaitseväelast.

Õppus Swift Response lõpeb 14. mail.