Migreen on esmaste peavalude gruppi kuuluv peavalu, mille täpne põhjus ei ole teada. Seda iseloomustab pulseeriv ja pigem ühepoolne peavalu, millega võivad kaasneda iiveldus, oksendamine ning valgus- ja helitundlikkus. Migreen on krooniline kesknärvisüsteemi haigus, mida hetkel ei osata välja ravida. See avaldub tavaliselt naistel teismelise- või noore täiskasvanu eas ja leeveneb pärast 40. eluaastat. Kõige suurem migreenihoogude esinemise sagedus on 30. eluaastatel.

Migreeniravi efektiivsemaks muutmiseks on mõistlik võtta kasutusele peavalupäevik. See on oluline abimees nii migreenikule endale kui ka teda ravivale meeskonnale (perearst, neuroloog, peavaluõde, füsioterapeut, psühholoog). Minimaalsel kujul on migreenipäevik kalender, kuhu saab üles märkida päevad, mil esineb peavalu, ja selle vastu tarvitatud migreenihoogu vaigistavad ravimid. See on kui väike taskukalender, kuhu võiks üles märkida lisaks peavalupäevadele ka peavalu tugevuse kas kümnepallisüsteemis või skaalal nõrk-mõõdukas-tugev.

Migreenipäevik on ravis oluline abiline

Migreenipäevik annab infot peavaluhoogude sageduse kohta. Selle alusel saab arst määrata õige diagnoosi ja koostada vastava raviplaani. Samuti aitab see hinnata raviefekti – kui ennetav ravi on efektiivne, peegeldub see peavalupäevikus peavalude sageduse langusena. Kui aga õiges doosis regulaarselt tarvitatud ennetava raviga migreenihoogude sagedus ei muutu, tuleb mõelda ravivahetuse peale.

Ligikaudu 99 protsenti patsientidest, kes jõuavad migreeniõe juurde, kasutavad peavalupäevikut, mille neuroloog on neile andnud. Peamiselt on kasutusel olnud „pliiats-paber” tüüpi päevik ning see on olnud nende jaoks väga efektiivne ja kasulik. Põhjus, miks peavalupäevikut veel ei kasutata, tuleneb sellest, et patsient ei ole aru saanud, miks ta seda tegema peab või mis on selle eesmärk.

Milliseid abivahendeid saab patsient veel kasutada?

Oluline on patsiendi koolitamine ja informeerimine, sest adekvaatne teave on parim abimees. Mida paremini patsient oma migreeni tunneb, seda paremini suudab ta seda leevendada. Patsiendi harimise ülesanne on suuresti tema raviarstidel-õdedel, kuid lisainfot leiab migreeni kohta ka veebisaidilt peavalu.ee. Samuti on loodud Eesti Migreeni ja Peavalu Patsientide Ühing, mille eesmärk on patsiente harida ja sel viisil neid võitluses migreeni vastu aidata.

Lisaks paberkandjale on olemas ka digitaalseid peavalupäevikuid – loodud on mitmeid rakendusi, mis on kasutatavad mobiiltelefonis. Digitaalsed rakendused võimaldavad lisaks salvestada erinevaid peavaluhooga seotud asjaolusid (kaassümptomid, iiveldus, hooravimi toimivus jne). Oluline on, et tekiks objektiivne pilt migreenipäevade arvust, migreenihoo kestusest ja infost hooravi vajaduse sageduse kohta.

Ravimifirma Teva on loonud Migreenikompassi, mis on praktiline mobiilirakendus kõigile migreenihaigetele, aidates luua ülevaate haigusest, selle kulust, ennetamisest ja ravivõimalusest. Sealt leiab kalendri, peavalupäeviku, infot migreeni ja selle ravi kohta, nõuandeid ning kasulikke linke. Rakendus on tasuta allalaaditav nii Androidi kui ka iOS-i poodides.

Teva on ravimifirma, kelle ravimeid kasutab igapäevaselt üle 200 miljoni inimese üle maailma. Kroonilisi haigusi põdevad patsiendid oma erinevate lugudega on meid innustanud otsima nende probleemidele lahendusi. Seetõttu lõime veebikeskkonna „Tervise eest hoolitsemine”, mis koondab endas erinevate patsientide lugusid ning kasulikke teadmisi ja näpunäiteid, mis muudavad elu kroonilise haigusega lihtsamaks ja nauditavamaks.