Terviseamet Karjaküla sotsiaalkeskuse juhtumist: vaktsiin hoidis ära raske haigestumise

Kui koroonaviiruse teise nakatumislaine alguses moodustasid hooldekodudest haiglasse viidud patsiendid ligi 20 protsenti kõikidest koroonaviirusega nakatunud haigetest, siis vaktsineerimise järel on nende osakaal langenud ühe protsendi lähedale.

Surmade statistikas oli pilt veelgi kurvem – ligi pooled lahkunutest, kel tuvastati koroonaviirus, olid hooldekodude või sotsiaalkeskuste kliendid. Nüüd on hoolekandeasutuste klientide osakaal koroonasurmades 3–8 protsenti.

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma kinnitas, et vaktsineerimise järel on hoolekandesüsteemis langenud nii nakatunute, raskete haigestumiste kui ka surmade arv. „Äsja avastatud kolle Karjaküla sotsiaalkeskuses näitab väga selgelt, et tänu vaktsiinile õnnestus viiruse hävitav kulg peatada. Valdav osa sealsest riskirühmast ei ole haigestunud – neil on küll tuvastatud viirus, kuid sümptomeid ei esine. Enamik põeb viirust asümptomaatiliselt. Mõnedel nakatunutel on kerge palavik, kerge nohu ja nõrkus, kolmel ühe doosiga vaktsineeritul tekkis kõrgem palavik, kuid see on kõik tühine võrreldes selle pildiga, mida nägime enne vaktsineerimise algust,“ selgitas Härma.

Mari-Anne Härma sõnul kaitseb vaktsineerimine üldjuhul ka nakatumiste eest, aga kaitsepookimise peamine eesmärk riskirühmades on takistada viiruse hävitustööd. „Täiendavalt vajab uurimist, milline on üldse viiruse edasikandumise võimekus pärast vaktsineerimist ja kas vaktsineeritu edasi antud viirus suudab immuniseerimata inimesele kahju tekitada. Karjaküla näitel võib järeldada, et viirus küll levis, kuid raskemad tagajärjed on seni õnnestunud ära hoida,“ rääkis Härma.

Tänase seisuga on Karjaküla sotsiaalkeskuses tuvastatud 44 nakatumist, neist 39 on kliendid ja 5 töötajad. Täieliku vaktsiinikaitse on saanud 76,4% klientidest ja 60% töötajatest. Haiglaravi neist keegi ei vaja.