Deklaratsioonis rõhutatakse, et Läti mõistab hukka kõik inimsusevastased kuriteod ning teadvustab oma kohust neid kuritegusid tunnustada ja mäletada, et mitte lasta neil korduda, vahendab LSM.

Seimi väliskomisjoni esitatud dokument on parlamendi pressiteenistuse teatel koostatud pärast selle läbivaatamist kõigi asjast huvitatud poolte, diplomaatide, ajaloolaste ja teadlaste poolt ning pärast arutelu, uuringuid ja läbimõtlemist.

„Armeenlaste genotsiidi ei tunnustata aga kunagi de jure vastavalt Viini konventsioonile. Selle tunnustamine või mittetunnustamine on poliitilise otsustavuse küsimus. Ja see on keeruline küsimus. Genotsiid on raskeim inimsusevastane kuritegu, millel ei ole aegumistähtaega. Me teame, mis on inimsusevastane kuritegu ja on tähtis mitte unustada, milline kogemus on teistel rahvastel. See ei ole vahetuskauba, ühise kasu või väikeste vähetähtsate poliitiliste punktide küsimus,” ütles seimi väliskomisjoni esimees Rihards Kols.

Seim tunnustas seda, et Osmanite impeeriumi võimude tegevuse tagajärjel küüditati enamik armeenia rahva esindajatest sunniviisiliselt impeeriumi teistesse osadesse ning nälja, vägivalla ja mõrvade tõttu hukkus suur hulk inimesi. Seim mõistis Osmanite impeeriumi toime pandud kuriteod, mõrvad ja armeenlaste vägivaldse ümberpaigutamise hukka. Seim väljendas veendumust, et avameelsed ja vabad arutelud ajalooliste hetkede üle on lahutamatult seotud terve ja küpse demokraatia kujunemisega.

Seim kutsus rahvusvahelist üldsust neile ajaloolistele sündmustele hinnangut andma ja suunama pilku tulevikku, mida kõik tahavad näha vägivallast ja sallimatusest vabana, sellisena, kus järgitakse inimõigusi ja igaüks tuleb end vabana ja väljaspool ohtu.