Riigieelarve strateegias (RES) seadis valitsus sihiks hoida kokku 61 miljonit eurot. Kärpekirves langeb kõigi ministrite haldusalade peale. Kristian Jaani toonitab intervjuu jooksul korduvalt, et tegu on esialgse plaaniga, sügisel vaadatakse kõik üle ja vara öelda, mis saab kirja tuleva aasta riigieelarve eelnõusse.

Minnes aga siseministeeriumi ja selle asutuste juurde hetkel oleks kärpesumma paari aasta peale üle 11 miljoni euro, sellest 6,1 miljonit eurot langeks PPA õlule.

"Saab olema keeruline, ent samas kokkuhoiuotsimisi viiakse tegelikult haldusalas läbi igapäevaselt. Optimeerimise arvelt," arutleb ta.

Veebruaris rõhus Jaani EPLile antud intervjuus, et tema esmane prioriteet on eesliinitöötajate väärtustamine, seda ka RESis. Jaani sõnutsi taotles tema, et siseturvalisuses oleks 2025. aastaks miinimumpalk 1,2 Eesti keskmist. Nelja aasta pärast teeks see politseinikule ja päästjale pisut üle 2000 euro kuus. Hetkel jäädi suurest eesmärgist kaugele. "Aga eesmärk pole ära kadunud või peidetud, võitlen edasi," lausub ta.

Abikäeks tehnoloogia

Jaani töötas aastaid ise PPAs. Kuidas seal kokku hoida annaks? "Asutuste juhid on esialgsed ülesanded saanud, omavahel hakkame arutama, et kokkuhoidu leida. Kindlasti pole see lihtne." Ta toob välja, et nii PPA kui ka päästeameti puhul oleks ehk võimalik koormust vähendada. "Toon lihtsa näite: varalise kahjuga avariid. Käivad diskussioonid, et kõikidele avariipaikadele ei pea politseinikud kohale minema," viitab ta nn plekimõlkimistele. Ta toob ka välja, et tehnoloogia kasutuselevõtt piiripunktis aitab vähendada inimtööjõu vajadust. Lisaks saab ka dokumentide töötlemist veel enam e-kanalite vahendusel korraldada. "Investeeringud, majanduskulud, personalikulud," ütleb ta säästuvõimaluste kohta. Samas rõhutab ta, et personali aspekt peaks olema viimane variant ning vähemasti hetkel ei saa liikluses toimuvat vaadates näiteks ka kuidagi liikluspolitseinike arvelt kokku tõmmata.

Möödunud nädalal käis meediast läbi info, et siseturvalisuse valdkonnas on palgafondi kasv 2022. aastal 7 miljonit eurot. Kas pole ohtu, et kärbe sööb palgatõusu, rahasüstiga vaid lapitakse auke? "Üks summa teist ära süüa ei tohi! Eesliinitöötajaid peab väärtustama," räägib ta, et kokkuhoidu ei saa teha selle summa arvelt.

Saates on pikemalt juttu ka päästjate olukorrast, kes palga osas juba aastaid vaeslapse rollis. Samuti piiriehituse hetkeolukorrast ja sihist.

Puudutame ka Jaani enda rolli parteimaastikul. Keskerakonna peasekretär Andre Hanimägi ütles mõne päeva eest ERRile, et partei ootus on, et Keskerakonna valitsusdelegatsiooni liikmed välisminister Eva-Maria Liimets ja siseminister Kristian Jaani kuuluksid erakonda.

"Mina olen inimene, kes lubadusest kinni peab," viitab Jaani varem öeldule ja lisab, et parteiga liitumine tuleb lähiajal, maikuu jooksul.