„See artikkel põhineb spekulatsioonil, mida ükski osapool ei ole kinnitanud ja ei saa kinnitada, sest seda ei ole juhtunud,” teatas Hamáček reas Twitteri postitustes, vahendab Expats.cz.

Tšehhi uudisteportaal Seznam Zprávy teatas, et ülalnimetatud tehingus pidi kokku lepitama Hamáčeki kavandatud visiidil Moskvasse, mis pärast Vrbětice skandaali puhkemist ära jäeti. Reis pidi toimuma 19. aprillil, aga informatsioon Vene sõjaväeluure GRU väidetava seotuse kohta plahvatustega Vrbětice laskemoonalaos tuli päevavalgele 17. aprillil.

Tšehhi peaminister Andrej Babiš ja Hamáček teatasid 17. aprillil ootamatul pressikonverentsil, et vastuseks uudistele Venemaa seotuse kohta plahvatustega saadetakse Tšehhist välja 18 Vene diplomaati. Venemaa vastas 20 Tšehhi diplomaadi väljasaatmisega Moskvast.

Hiljem nõudsid tšehhid veel teistegi Vene diplomaatide lahkumist Prahast mai lõpuks. Mitmed teised riigid, sealhulgas Eesti, saatsid solidaarsusest Tšehhiga samuti välja Vene diplomaate.

Seznam Zprávy artikli järgi rääkis Hamáček oma reisiplaanidest siseministeeriumi koosolekul 15. aprillil. Koosolekust osavõtjate hulgas olid Tšehhi suursaadik Venemaal Vítězslav Pivoňka, Tšehhi välisluureteenistuse, Välissuhete ja Informatsioonibüroo (ÚZSI) direktor Marek Šimandl, sõjaväeluure direktor Jan Beroun ja politseipresident Jan Švejdar. Hiljem ühines peaprokurör Pavel Zeman.

Beroun, Švejdar ja Šimandl püüdsid väidetavalt veenda Hamáčekki oma kavandatud visiiti Moskvasse tühistama ning väitsid, et selline kauplemine ei ole sellises olukorras võimalik. Kõik kolm on kinnitanud, et osalesid koosolekul, aga ei ole kommenteerinud selle sisu. Šimandl ütles, et läbirääkimised olid Tšehhi huvides nii välispoliitika kui ka riikliku julgeoleku mõttes.

Seznam Zprávy andmetel tegi Zeman ettekande selle kohta, kuidas Vrbětice juhtumi võiks lõpule viia, sealhulgas selle riiulile panemine, ja Hamáček tahtis kasutada seda argumendina Moskvas.

Hamáček ütles, et 14. aprillil toimus siseministeeriumis mitu koosolekut julgeolekuametkondade, peaprokuröri ja Tšehhi Moskva saadiku osavõtul.

„Koosolekute ainus teema oli Vrbětice juhtumi mõju riiklikule julgeolekule ning Tšehhi Vabariigi ja Venemaa vahelised suhted, osaliselt seetõttu, et meedial oli nähtavasti mingit informatsiooni Vrbětice juhtumi kohta ja see ähvardati lekitada,” ütles Hamáček. „Mitte mingil hetkel ei olnud teemaks mingi kauplemine Vene Föderatsiooniga. Need alusetud spekulatsioonid kahjustavad Tšehhi Vabariigi huve ja edendavad välisriigi huve.”

18. aprillil ütles Hamáček, et Moskva-reis ei pidanudki kunagi toimuma ja see oli ettevalmistus Vene diplomaatide väljasaatmiseks.

„Ma teadsin ette, et reisi Moskvasse ei toimu. See oli koordineeritud operatsioon,” ütles Hamáček Twitteris. „Mõistetavatel põhjustel ei saa ma üksikasjadest avalikkusele rääkida.”

Tšehhi opositsioonierakonna Kodanike Demokraatliku Partei (ODS) esimees Petr Fiala nõudis Hamáčeki tagasiastumist. Fiala sõnul seadis Hamáček ohtu kodanike julgeoleku. Fiala sõnul toetab tagasiastumisnõuet paremtsentristlike erakondade koalitsioon Spolu.

Fiala kirjutas Twitteris ka, et Tšehhi ei ole müügiobjekt ja praegusele valitsusele tuleb korraldada usaldushääletus.

Hamáčeki lahkumist nõudis ka erakonna TOP 09 juht Markéta Pekarová Adamová, kes lisas, et kui Hamáček jääb sotsiaaldemokraatliku erakonna (ČSSD) esimeheks, pole sõnal „demokraatlik” erakonna nimes enam mingit tähendust.