Ungari välisministri päevakavas oli ka külastus NATO küberkaitsekoostöö keskusse ja teenetemärgi üleandmine Ungari aukonsulile István Bánile. Kohtumise järel tõstsid ministrid esile IT-alast koostööd ja Ungari osalemist Balti õhuturbemissioonis. Liimetsa sõnul pakub majanduskoostöö võimalusi eriti nn Kolme mere algatus ja selle raames algatatud investeerimisfond. Juttu tuli ka Ungari peatsest eesistumisperioodist EL-is, kus Szijjártó sõnul on riigi üks põhieesmärke alaealiste kaitsmine küberkuritegevuse ja ekstremismi leviku eest.

Delfi küsis Szijjártólt, miks on Ungari pärast Tšehhi ja Venemaa vahel lahvatanud spioonitüli ja erinevalt teistest Visegradi ja Balti riikidest hoidunud Vene luurajate-diplomaatide väljasaatmisest. Kas põhjuseks on, et Tšehhi väiteid Vene luurajate tegevuse kohta ei usuta?

Szijjártó vastas, et Ungari on solidaarsust Tšehhiga piisavalt väljendanud. “Välisministrid tegid väga selge ühisavalduse, sama tegid nelja Visegradi riigi spiikrid ja ka peaministrid näitasid solidaarsust meie Tšehhi kolleegide suhtes,” kommenteeris Szijjártó. “Oleme valmis neid edaspidigi aitama ja arvan, et meid ei maksaks selles osas kahtluse alla seada.”

Delfi palus Liimetsalt kommentaarida Venemaa otsust kehtestada sissesõidukeeld reale kõrgetele EL-i ja liikmesriikide ametnikele, sealhulgas keeleinspektsiooni juhile Ilmar Tomuskile. Liimets märkis, et Eesti jälgib selliseid arenguid mõistagi sügava murega. “Me ei mõista tegelikult Vene Föderatsiooni sellise otsuse argumente,” ütles minister. “Meie arvates peaksid igasugused sanktsioonid olema väga selgelt põhjendatud. Meie seisukohast on väga oluline hukka mõista kuriteod riikliku suveräänsuse vastu, seega polnud küsimust, kas Tšehhiga tuleb solidaarne olla või mitte.”

Liimets lisas, et Eesti tahab välisriikidega konstruktiivseid ja heanaaberlikke suhteid. “Aga me ei saa leppida rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste rikkumistega,” ütles minister.