Režissööride hinnangul ei ole normaalne see, et Eesti on pidanud alates nõukogude kinosüsteemi kokkukukkumise ajast filmipaviljonita hakkama saama. "Kui Eesti riik poleks 25 aasta jooksul rajanud ühtegi muuseumi, kontserdisaali või poleks renoveerinud ühtegi teatrit, imestaksid kõik," ütles gildi juhatus avalduses.

Filmitegijate sõnul pole plaanitud linnak ainult äriprojekt ja välismaise kinoraha Eestisse meelitaja. Nende sõnul vajavad kodumaised linateosed ja nende autorid filmipaviljoni hädasti. Nad kirjeldavad probleemi: praegu tuleb suure osa Eesti filmide puhul nullist võttepaikasid ehitada. Täpsustatakse: "Isegi tavalise kaasaegse draama jaoks on sageli vaja ehitada ebatavaliselt suur tuba, eemaldatava laega valgustuse või kaamera jaoks, eemaldatavate seintega ruum vajaliku distantsi või rakursside jaoks."

Režissöörid on mures, sest filmitegijate fantaasia ja loomingulisus võib olla pikalt kestnud stuudiopuuduses juba eos kammitsetud. "Kasvamas on juba terve põlvkond filmitegijaid, kes varsti ei oskagi stuudio võimalustega arvestada, selles valdkonnaspetsiifilises piiritus keeles mõelda ja luua," seisab avalduses.