“Kuna praegustel keerulistel aegadel on raske eristada teaduspõhist lähenemist inimeste tavateadmisest, siis selle projekti eesmärgiks ongi teadlikkuse tõstmine,” kinnitab ettevõtmise üks algatajatest, psühholoogiatudeng Karin Lillemaa. “Teadlikkuse tõstmine vaimse tervise teemadel, enesejuhtimise oskused ja võimalus noortel omavahel suhelda ning teemasid reflekteerida, arutada.”

Aasta jooksul kogeb vaimse tervise probleeme hinnanguliselt iga viies inimene, kogu elu jooksul aga lausa iga teine inimene maailmas. 13-18-aastaste noorukite aju eessagar alles areneb ning seetõttu ei ole enda tegevuse ja tunnete reguleerimine, jälgimine, järelduste tegemine ja tagajärgedega arvestamine veel täiskasvanu tasemel. See selgitab vajadust just noorte hulgas praegusel hetkel teadlikkust tõsta, et neil oleks kergem koroonast tulenevate lisapingete ja muutlike olukordadega hakkama saada.

Noortelt noortele programmis “Harutame lahti” tõstetaksegi nendes aspektides teadlikkust - kuidas paremini reguleerida oma emotsioone, kuidas ärevuse ja pingetega toime tulla, aga samas ka normaliseerida noore jaoks nende arenguga toimuvaid muutusi, sest see on oluline aspekt, mida noortele on tarvis -
mõistmine, aktsepteerimine ja normaliseerimine.

Projekt on jagatud kaheksaks teemaks, täpsem informatsioon ja registeerimine toimub veebilehel delfi.ee/noor. Noorte heaolu tõstmiseks toimuvad ühe kuu vältel kaks korda nädalas online-kohtumised, lisaks saab kuulata teemakohaseid podcaste ning lugeda artikleid. Kõik materjalid ning kohtumised on õpilastele tasuta.

Esimene zoom'i kohtumine leiab aset 6. mail teemal “Õppimine ja emotsioonid”, mille viib läbi Elina Malleus-Kotšegarov ning kus arutletakse, kas ja kuidas on emotsioonid õppimisega seotud ning võivad mõjutada meie õpitulemusi ja kuivõrd on õppimisega seotud emotsioonid muudetavad. Järgmisteks teemadeks on vaimse tervise stigmad ehk kuidas nendest rääkida ning stress ja ärevus. Lisaks saavad noored ka ise veebilehel võimalike teemade osas oma soovitusi ning ettepanekuid jagada.

Projekti eestvedajateks on Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus, Sotsiaalministeerium ning Delfi, mentori rollis on Eesti Koolipsühholoogide Ühing.