Tabelit koostatakse miinuspunktide alusel, mida jagatakse sõltuvalt sellest, mida näevad tabeli koostajad ohuna pressivabadusele. Eesti kohta koostatava hinnangu sisendiks on valim Eesti ajakirjanduses tegutsevaid inimesi, kes on täitnud Piirideta Reporterite küsimustiku.

Eesti miinuspunktide skoor suurenes aastaga 2,64 võrra. Esimese saja riigi seas oleme sellega enim halvenenud olukorraga riik peale 11. kohal asuva Saksamaa, kes on kaotanud 3,08 punkti. Eesti langes sellega ühe koha võrra, kuigi 14. kohal asuva Kanadaga on meil samasugune skoor. Pärast 2013. aastat, mil Piirideta Reporterid hakkasid edetabelit uue metoodika alusel koostama, on Eesti koht kõikunud 10. ja 14. vahel.

Eesti skoori veavad alla võimude ähvardused ning salastamine

"2020 oli Eesti ajakirjanikele karm aasta," kirjutavad Piirideta Reporterid. Täheldatakse, et valitsuse liikmed ründasid neid pidevalt. Tuuakse välja, et mõned poliitikud ähvardasid vähendada Eesti Rahvusringhäälingu rahastust, sest nende kajastus oli olnud kriitiline. Esines juhtumeid, kus valitsuse liikmed keeldusid ajakirjanke küsimustele vastamast, pakkumata seejuures adekvaatset selgitust, miks nii käitutakse.

Murekohtadena tuuakse välja kohtusüsteem, kus kiputakse avalikkust huvitavat infot ajakirjanduse eest varjama. Positiivsel küljel tuuakse välja riigikohtu otsus, millega lubati Eesti Päevalehel kajastada osa Talinnna Sadama korruptsiooniprotsessist, kuigi ringkonnakohus oli selle varem keelanud.