"Tuleb meeles pidada, et meil on ravidefitsiit," selgitab Talving. Tema sõnul on ootamine olnud kõige teravam nende jaoks, kes on vajanud statsionaarset kirurgiat. "Ka vähk on endiselt alles," lisab ülemarst. Onkoloogia- ja hematoloogiakeskuses on ravi siiski ka kõige hullema nakatamiskordaja perioodil pea sajaprotsendiliselt jätkunud.

Talvingu sõnul on intensiivravikoormus endiselt suur, ent kohtadest pole enam täidetud sada protsenti, nagu nädal aega tagasi, vaid 70 protsenti. Muu ravi mõttes pole sellest siiski niirvõrd palju abi, sest COVID-patsientide jaoks mõeldud osakonda ei saa tuua teisi haigeid. "Osakonnad vabanevad plokina," selgitas arst.

Koole tuleb hakata taasavama

Kuigi kõigil koolidel ei ole moodsat ventilatsiooni, aitab kevade saabumine seda muret leevendada. Aknaid on võimalik pikemalt lahti hoida ning kui ohutusmeetmed (maskid, mullides liikumine jm) on jõus, on võimalik riski üksjagu maandada.

PERH-i juhatuse liige leiab, et koolide esimesena avamine on oluline, sest pikk eemalolek mõjub laste vaimsele tervisele. Tema sõnul seisneb küsimus ka praktilistes kaalutlustes: "Paljudel peredel ei pruugi olla kodus kolme arvutit."