Venemaa lisas ka Eesti ametniku musta nimekirja. Euroopa Liit ähvardab Moskvat vastusammudega

Venemaa välisministeerium teatas reedel kaheksa Euroopa Liidu ametniku, sh Eesti keeleameti juhi Ilmar Tomuski lisamisest oma musta nimekirja, mis keelab neil Venemaale siseneda. Euroopa Liit mõistis Moskva sammu hukka.

Teiste seas ei saa enam Venemaale sõita Euroopa Parlamendi president David Maria Sassoli ning Euroopa Komisjoni väärtuste ja läbipaistvuse volinik Vera Jourova.

Euroopa Liit ähvardas reede õhtul vastumeetmetega.

"Me mõistame kõige karmimalt hukka Venemaa võimude tänase otsuse keelata kaheksal Euroopa Liidu kodanikul Venemaa territooriumile siseneda," seisis Euroopa Ülemkogu, Komisjoni ja Parlamendi juhtide ühisavalduses. "Taoline tegevus on lubamatu, selleks puudub igasugune õiguslik seletus ja see on täiesti alusetu."

"See otsus on järjekordne, ere näide selle kohta, kuidas Vene Föderatsioon on valinud vastasseisu EL-iga, selle asemel, et leppida kokku kahepoolsete suhete negatiivse trajektoori parandamises," tõdes Brüssel. "Euroopa Liit jätab endale õiguse rakendada vastuseks Venemaa võimude otsusele kohaseid meetmeid."

Volinik: mul on hea meel

"Mul on hea meel olla sellises heas seltskonnas," kommenteeris volinik Jourová reedel Venemaa musta nimekirja sattumist. "Ma kavatsen jätkata seismist inimõiguste, meediavabaduse ja demokraatia eest."

"Venemaa pidevad katsed külvata desinformatsiooni ja õõnestada inimõigusi väärivad tugevat ja pidevat reageerimist. Kui see on tõe rääkimise hind, siis maksan selle hea meelega," märkis Jourová.

Tõe eest seismisele rõhus ka Euroopa Parlamendi president Sassoli.

"Tuleb välja, et ma pole Kremlisse oodatud? Olin seda veidi kahtlustanud... Ükski sanktsioon ega hirmutamine ei peata Euroopa Parlamenti või mind, seismaks inimõiguste, vabaduse ja demokraatia kaitsel. Ähvardused ei vaigista meid. Nagu kirjutas Tolstoi, pole suurust seal, kus pole tõde," märkis Sassoli.

Euroopa Liit kehtestas märtsis sisenemiskeelu kuuele Venemaa kodanikule, kellest kaht süüdistatakse seksuaalvähemuste tagakiusamises Tšetšeenias. Vene välisministeeriumi teatel oli Moskva värske samm vastus Brüsseli toonastele sanktsioonidele.