Mari rahvuskultuuri eestvedaja: Tartu soome-ugri kongressist eemalejäämisega võeti kurss isolatsioonile
(32)
Kozlov on olnud ka maride noorteorganisatsiooni U Vij asutamise algataja ja Ülemarilise Nõukogu esimees. Ta on ka ajakirjanik ja kirjanik ning jätkab katseid asutada Volga rajooni muuseum ning osaleb munitsipaalvalimistel.
Kozlov rääkis Idel-Realiile, et on osalenud soome-ugri kongressidel 1996., 2000. ja 2004. aastal. Ta oletab, et pärast tema teravat ja kriitilist esinemist 2004. aastal Tallinna kongressil hakkasid Venemaa ja regionaalvõimud delagatsiooni koosseisu hoolikamalt valima. Pärast seda ei sattunud enam delegatsiooni ametnike kontrolli alt väljas olevaid rahvuskogukondade esindajaid. 17 aastat tagasi juhtis Kozlov kongressil tähelepanu Venemaa föderaalvõimude toetusel ametisse kinnitatud vabariigi juhi ja rahvuskogukonna vahelisele sügavale antipaatiale.
Mari Eli tollane juht Leonid Markelov kärpis mari rahvusteatri finantseerimist ning hakkas optimeerima külakoole, mis puudutas rahvuslikke haridusorganisatsioone vabariigi rajoonides.
Kozlovi sõnul muutus Venemaa regioonide olukorra kriitiline arutamine soome-ugri kongressidel pärast 2004. aastat võimatuks. Samuti arvab ta, et ei riigi ega rahvusvabariikide võimud ei reageeriks kongressil kõlanud kriitikale niikuinii aktiivselt eemärgiga olukorda parandada.
„Koolid suleti, külade infrastruktuur ei ole muutunud, ainus asi – külades hakati teid ehitama,” ütles Kozlov.
Kozlov leiab ka, et AFUN-il, mis alguses loodi rahvusvahelise assotsiatsiooni struktuurina, on alates 2005. aastast teine eesmärk: asendada rahvusvaheline koostöö ja suhtlemine. Selleks valitakse AFUN-i juhtkonda regioonide ametnikke ning lojaalseid ja võimude ergutatavaid „ühiskonnategelasi”. AFUN-i presiidiumi kuuluvad Mari Elist Ülemarilise Nõukogu esimees Eduard Aleksandrov ja Mari Eli riigikogu liige Larissa Jakovleva.
Aleksandrovi amet on ühiskondlik, aga palka saab ta Mari Eli juhi administratsiooni kontrollitava eelarvelise asutuse, vabariigi ühiskondlik-poliitilise keskuse juhina. Jakovleva tuli lojaalsetesse ja ametnike kontrolli all olevatesse rahvusstruktuuridesse Mari Eli haridusministri asetäitja ametikohalt. Ta kuulub Venemaa võimuerakonda Ühtne Venemaa.
Vaatamata sellele, et soome-ugri maailmakongresside mõju olukorrale Venemaa regioonides märgata ei olnud, leiab Kozlov, et osalemise lõpetamine midagi head kaasa ei too.
„Venemaa tasemel ei hakata probleemseid küsimusi üldse arutama, isegi kui selliseid foorumeid tuleb rohkem ja need toimuvad tihemini,” ütles Kozlov. Seda seetõttu, et võimud on praktiliselt lõpule jõudnud täielikult kontrollitava soome-ugri kogukonna moodustamisega. 1990. aastatel alanud rahvusvahelistele sidemetele ja kontaktidele teeb see parandamatut kahju. Selle koostöö edasisse saatusse suhtub Kozlov pessimistlikult.
„Umbes nii oli 1930. aastatel, kui oli võib-olla esimene katse panna alus rahvusvahelisele soome-ugri koostööle,” ütles Kozlov.
Kozlovi sõnul ei olnud Venemaa vabariikide probleemide arutamine soome-ugri kongressidel valdav. Eesti, Soome ja Ungari esindajad arutasid pidevalt oma maade rahvusvähemuste probleeme ja võimalusi. Need on siiani olemas ja riigid otsivad lahendusvõimalusi. See kogemus oli ka Venemaa regioonide esindajatele tähtis.
„Minu jaoks on alati olnud peamine rahvuskultuuri säilitamise probleem,” ütles Kozlov. „Ma olen näinud, kui palju muretsevad selle pärast soomlased ja eestlased, nad on selle tähtsusest aru saanud. Seetõttu nakatusin ka mina selle muuseumide asutamise ja raamatute väljaandmise ideega.”
Nüüd on Mari Eli sidemed soome-ugri riikidega Kozlovi sõnul miinimumini viidud, ei ole kuulda tudengivahetustest, ei ole ametlike delegatsioonide visiite. Ainult Soome Castréni selts jätkab raamatute väljaandmise finantseerimist. Autorid võivad saada väikese summa, umbes 60 000 rubla (660 eurot). Toetuse soovijaid jääb aga üha vähemaks, sest Venemaal ja Mari Elis on juba alustatud protseduure inimeste välisrahastuse pärast välisagendiks kuulutamiseks.
„Milline hakkab olema rahvusvaheline soome-ugri koostöö lähiaastatel ei sõltu Venemaa Soome-Ugri Rahvaste Assotsiatsioonist,” ütles Kozlov. „See ei sõltu neist. Selline käsk anti neile ülevalt poolt. Ja seal võib-olla otsustati, et tuleb võtta kurss isolatsioonile.”
