24 tunni jooksul registreeriti Brasiilias 3001 surmajuhtumit. Tipphetk oli aprilli alguses, kui ööpäevas suri üle 4000 inimese, vahendab BBC News.

14 päeva keskmine surmade arv on endiselt kõrge, aga on veidi langenud.

Brasiilia kongress on alustanud juurdlust valitsuse tegevuse üle pandeemia ajal.

President Jair Bolsonarot, kes on tihti karantiinide ja maskide vastu sõna võtnud ning soovitanud raviks tõestamata mõjuga ravimeid, kritiseeritakse laialdaselt ja tema toetus on järsult kukkunud.

Brasiilia haiguspuhangule on kaasa aidanud viiruse nakkavamad variandid ja koordineeritud üleriiklike meetmete puudumine. Olukord on mitmetes piirkondades paranenud, sealhulgas kohtades, kus tervishoiusüsteem oli kokkuvarisemise äärel, pärast seda, kui osariigid ja linnad kehtestasid ise piirangud, mida on aga juba leevendatud.

Intensiivravi voodikohtade hõivatus on endiselt üle 90% enam kui kolmandikus osariikidest, teatas tervishoiuinstituut FIOCRUZ, mille sõnul on olukord endiselt kriitiline.

„On kerge languse tendents, aga mitte veel epideemia kontrolli alla saamise oma,” teatas instituut oma raportis, hoiatades, et surmade arv jääb tõenäoliselt suureks.

Märtsis ja aprillis registreeriti Brasiilias 37 päevaga 100 000 surmajuhtumit.

Mõned linnad on samal ajal pidanud vaktsineerimise ajutiselt peatama vaktsiinipuuduse tõttu. Brasiilia 212 miljonist elanikust on vaktsineeritud umbes 13%.

Teisipäeval alustas Brasiilia senati komisjon ametlikku juurdlust president Bolsonaro valitsuse koroonaviirusele reageerimise üle. Komisjonil on volitused nõuda dokumente ja kutsuda tunnistajaid ning juurdluse tulemused võidakse üle anda ametkondadele, millele on õigus süüdistusi esitada.

Komisjon uurib mitmeid tegevusi, sealhulgas presidendi aeglast vaktsiinide hankimist, tema korduvaid viiruse tõsidust pisendavaid avaldusi ja teaduslikult tõestamata ravimite propageerimist.

Komisjon analüüsib ka seda, kas valitsus oli hoolimatu Amazonase osariigi hapnikukriisi ajal, kus levis nakkavam tüvi, ja kas Amazônia põlisrahvaste kogukonnad jäeti abita, mida kriitikud on nimetanud lausa genotsiidiks.

Võidakse nõuda ka Bolsonaro tagandamist, aga analüütikute sõnul on selle toimumine ebatõenäoline. Juurdlus ja võimalikud paljastused võivad aga Bolsonarot tõsiselt kahjustada, kui ta järgmisel aastal uuesti kandideerib. Tema peamiseks rivaaliks saab ilmselt endine vasakpoolne president Luiz Inácio Lula da Silva.

Bolsonaro ise ütles, et ei muretse juurdluse pärast.

Veel üks uudis Brasiilias on see, et Venemaa koroonavaktsiini Sputnik V arendaja teatas, et kaebab Brasiilia terviseameti Anvisa laimu eest kohtusse. Anvisa ei andnud nimelt Sputniku Brasiiliasse importimiseks luba ja teatas mitmetest probleemidest seoses Vene vaktsiiniga.