HTM eraldab lisaeelarve kaudu kuus miljonit eurot suvisteks õpihuvi laagriteks. Ministeerium annab teada: õpihuvi laagrid on suunatud põhi- või keskhariduse tasemel õppijatele (1.-12. klassi ja kutsekoolide õppijad) õpimotivatsiooni ja vaimse tervise ning üldpädevuste ja ainevaldkondade vastu huvi kujundamise toetamiseks.

Selleks et raha saada, peab vastama teatud tingimustele, näiteks: laagri kestvus peab olema vähemalt kolm päeva ja laager osalejatele tasuta. Seejuures ei ole nõutud laagrikasvatajatelt kutsetunnistust. Tõsi, märgitud on, et kindlasti peab laagri korraldaja olema täisealine, tohib töötada lastega ning on pädev laste ja noortega töötama.

Teisalt, noorsootöö seadus näeb ette, et noortelaagri korraldajad ja ka kasvatajad peavad vastama kvalifikatsiooninõuetele ehk omama noorsootöötaja kutset.

Kuidas saab sündida selline vastuolu?

Kaur Kötsi selgitab, et segadus tekib laagri definitsioonist. Noorsootöö seaduse järgi on laager vähemalt kuus ööpäeva vältav laager. Niisiis kehtivad kõik noorsootöö seadusest tulenevad nõuded vähemalt kuuepäevalistele laagritele, aga mitte näiteks kolmepäevalistele.

Ministeerium jagab toetust laagri sarnastele üritustele, mille kestvus on vähemalt kolm päeva, ja sestap ei ole ka nõutud vastavaid kutsekvalifikatsioone. “Siin me näeme probleemi,” ütleb Kötsi.

Miks on aga oluline, et laste ja noortega läheks laagrisse kutse omandanud täiskasvanud? Kötsi põhjendab, et lastekaitseseadus näeb ette, et tööandja kontrollib alaealistega tegelevate inimeste tausta. Kõigile, kes taotlevad aga laagrikasvataja kutset, tehakse Kötsi sõnul kontroll juba ennetavalt. “See annab lisagarantii.”

Kötsi lisab, et laager on kõrgema riskiga noorsootöö keskkond, sest osalejad on eemal oma kodust ja vanematest.

Kutsega inimesed on ohuolukorraks paremini valmis

Tihti toimuvad laagrid suurtest asulatest eemal, mistap peavad kasvatajad olema hästi ette valmistatud erinevateks ohuolukordadeks, räägib Kötsi. Pealegi võivad õnnetused juhtuda ka lühemates kui kuuepäevastes laagrites, kuid kutsetunnistuseta kasvatajad ei pruugi õnnetuse korral olla kuigi hästi ette valmistatud, tõdes ta.

Catrin Ott lisab, et on väga oluline, et lastega tegelevad juhendajad oleks läbinud esmaabikoolituse ning et paik, kus laager toimub, oleks turvaline. “Kui lapsevanem saadab oma lapse laagrisse, siis ta teab, et ta on turvalises kohas.”

Niisiis soovib laagrikorraldajate liit, et lühematele laagritele kehtiks samad nõuded, mis vähemalt kuuepäevastele.

Miks ei ole liit rahul kuue miljoni euroga, mida riik eraldab? Millistest tingimustes sellesuviseid laagreid korraldada püütakse? Kõigest sellest on juttu Delfi “Erisaates”.