Usutakse, et eelmisel nädalal parempoolses ajakirjas Valeurs Actuelles avaldatud kirjale on allkirja andnud mitmed tegevteenistuses sõjaväelased. Kirjas hoiatati, et „lõtv” poliitika annab tulemuseks kaose, mis nõuab „meie tegevteenistuses kamraadide sekkumist hädaohtlikku missiooni meie tsivilatsooniliste väärtuste kaitseks”, vahendab AFP.

„Tund on sünge, Prantsusmaa on hädaohus,” kirjutavad erukindralid, lisades, et „eeslinna hordide” (viidatakse Prantsusmaa linnade peamiselt sisserändajate linnaosadele) ja teiste „meie maa põlgajate” vastu tegutsemata jätmine viib „kodusõjani”, kus hukkunuid on „tuhandeid”.

Prantsusmaa valitsus ja vasakpoolsed erakonnad mõistsid kirja karmilt hukka. Kiri kirjutati Alžeeria iseseisvumise vastu olnud kindralite riigipöördekatse 60. aastapäeval.

Esialgu pole selge, kui paljud allkirjastanud peale erukindralite on kaitseväest erru läinud ja kui paljud on endiselt tegevteenistuses.

Prantsusmaa kaitseminister Florence Parly hoiatas eile, et tegevteenistuses allkirjastanuid karistatakse seaduse rikkumise eest, mis nõuab sõjaväelastelt poliitiliselt neutraalseks jäämist.

Parly näis aga püüdvat ka vältida kirjale liiga suure tähtsuse omistamist, kinnitades, et „tohutu enamus” Prantsusmaa sõjaväelastest on neutraalsed ja lojaalsed.

Kirja tähtsust pisendas ka poliitikaanalüütik Jean-Yves Camus, kes ütles AFP-le, et allkirja andnud ei ole armees „mingid raskekaallased”.

Kiri ilmus hetkel, kui kandidaadid hakkavad kujundama oma positsioone sisserände, julgeoleku ja radikaalse islami leviku teemadel enne 2022. aasta presidendivalimisi.

Pühapäeval ajakirjas Journal du Dimanche avaldatud küsitluse tulemuste järgi on valijate jaoks prioriteedid julgeolek ja võitlus terrorismi vastu.

Paremäärmuslaste juht Marine Le Pen, kes küsitluste järgi võitleb taas Macroniga võidu pärast, ütles erukindralitele, et jagab nende tundeid ja kutsus neid oma kampaaniat toetama.

„Ma kutsun teid meiega ühinema ja osalema tulevases lahingus, mis on lahing Prantsusmaa pärast,” kirjutas Le Pen vastuseks Valeurs Actuelles’is avaldatud kirjale.

Le Pen pälvis laialdast kriitikat oponentide hulgas vasakul ja paremal üleskutse eest sõjaväelastele, kes vasakpoolse ajalehe Libération sõnul „õhutasid mässule”.

Eile ütles Le Pen France Infole, et kuigi jagab sõjaväelaste diagnoosi, et riiki vaevavad „seadusetud piirkonnad, kuritegevus, enesevihkamine ning patriotismi hülgamine juhtide poolt”, nõustub ta, et „neid probleeme saab lahendada ainult poliitikaga”.

France Info teatel suuremas osas paremäärmuslikele ringkondadele lähedaste erukindralite avalik väljaastumine tuleb ajal, kui Prantsusmaal käib äge debatt rassismi ja kolonialismi üle, mida juhivad noored mittevalged aktivistid.

Kindralid süüdistasid viimaseid vaenu õhutamises kogukondade vahel oma retoorika ja üleskutsetega võtta maha kolonialismiaegsete tegelaste ausambad.

Macron, kes valiti 2017. aastal ametisse tsentristliku programmiga, aga kes on kriitikute sõnul liikunud paremale, on hukka mõistnud tema sõnul „USA-st imporditud sotsiaalteaduste teooriad”, öeldes, et need kahjustavad Prantsusmaa ühiskonda.

Kindralid süüdistasid ka „islamismi ja eeslinna horde” muutmises osa riigist piirkondadeks, kuhu teistel pole asja ja kus prantsuse väärtused enam ei kehti.

„Kes oleks võinud kümme aastat tagasi ette kujutada, et õpetajal lõigatakse koolist lahkudes pea maha,” öeldakse kirjas, viidates Samuel Paty mõrvamisele tšetšeeni sisserändaja poolt.

Valeurs Actuelles’is avaldatud kirja juhtiv allkirjastanu on endine võõrleegioni komandör Christian Piquemal, kes 2016. aastal vahistati migrantide vastasest meeleavaldusest osavõtmise eest.