Avaldame päästjate avaliku pöördumise riigikogu ja Vabariigi Valitsuse poole.

Kuigi oleme igas kriisis eesliinil, ei hinda ega väärtusta riik jätkuvalt päästjate tööd. Kui, siis ainult sõnades. Hoolimata riigi korduvatest lubadustest hakata päästjate tööd õiglaselt tasustama, pole tegelikult toimunud vähimatki paranemist.

Vastupidi, täna on päästjad halvemaski seisus, kui olid 2018. aastal enne poliitikute uhkelt välja hõigatud „enneolematult suurt palgatõusu“. Toona teenis päästja brutopalgana 885 eurot kuus, mis oli 357 eurot vähem kui Eesti keskmine töötasu. Tänased arvud on vastavalt 1068 eurot vs. 380 eurot.

See tähendab, et lõhe Eesti keskmise palga suhtes on hoopis kasvanud ja kasvab edasi, lahendust aga pole näha. Seda õõnsamalt ning sisutühjemalt kõlab koalitsioonilepingus olev lubadus väärtustada siseturvalisuse töötajate tööd. Jääb arusaamatuks, kuidas väärtustab eesootav eelarvekärbe päästeteenistujaid, kes võitlevad koos meditsiinitöötajate ja politseinikega koroonarinde eesliinil.

Kutsume enne kärbet üheksa korda järele mõtlema

Küüniline on nimetada palgatõusuks olukorda, kus riik võtab esmalt ära 5 protsenti asutuse kogueelarvest ja annab tagasi vaid 3,2 protsenti palgafondist, mis on ära võetust oluliselt väiksem suurusjärk. Riik teeb seda primitiivse protsentarvutusena kõiki ühe lauaga lüües, mõtlemata seejuures tagajärgedele, kuidas mõjub selline „poliitmatemaatika“ päästevõimekusele ja nii ka elanikkonna turvatundele. On fakt, et mitte positiivselt.

Fakt on ka see, et õnnetused ja kriisid tabavad meid alati ootamatult. Kui need juhtuvad, vajame kohe piisaval hulgal hea väljaõppe ja varustusega päästjaid, sest vastasel juhul võivad tagajärjed olla ühiskonnale vastuvõetamatult rängad. Samas lubab seesama koalitsioonileping turvatunnet ja julgeolekut nii kõigile oma riigi elanikele kui ka siin viibivatele külalistele. Leiame, et lubadused on täitmiseks!

On mõeldamatu, et päästjad jätaksid abivajajad hätta, ei täidaks oma lubadust, mis on kinnitatud truudusvandega. Ja kõikvõimalike ettekäänete otsimise asemel peaks oma sõna pidama ka riik, kes on lubanud tagada kõigile Eesti elanikele turvalise elukeskkonna, väärtustades päästjate tööd Eesti keskmisele vastava töötasuga 2023. aastaks.

EPTAÜ kutsub riigikogu ja valitsust sõna pidama ning eraldama päästeametile täiendavat palgafondi vastavalt siseministri esitatud taotlusele riigieelarve strateegiasse.

Samuti kutsume üheksa korda järele mõtlema, enne kui otsustatakse kärpida niigi juba kriitiliselt õhukeseks lihvitud päästeameti eelarvet, sest abi kättesaadavust kahjustamata pole see võimalik. Et tuletada poliitikutele meelde nende lubadusi ja juhtida tähelepanu päästjate ikka veel lahendamata probleemidele, alustavad päästjad aktsioonidega.

Lugupidamisega

EPTAÜ juhatus