Käes on parim aeg kuuridesse ja garaažidesse kogunenud vanametall kokkuostu viia

Kuurinurkadesse ja garaažidesse kogunenud vanametalli kokkuostu viimiseks on käes väga õige aeg, sest musta vanametalli ostuhinnad on kerkinud viimase üheksa aasta kõrgeimale tasemele. Lisaks rahateenimisvõimalusele näitab vanametalli kogumispunkti viimine teie keskkonnasõbralikku mõtlemist.

“Kuigi vanametalliga tegelemine ei tundu esimese hooga ühestki küljest paeluv valdkond, on tegemist keskkonnahoiu mõistes äärmiselt vajaliku sektoriga. Uute metallimaakide kaevandamine ja kasutuselevõtt võtab umbes 95 protsenti sellest energiakulust, mis kulub reaalselt kasutatud metalli ümbertöötlemiseks,” tõdeb vanametalliettevõtte Kuusakoski AS juhatuse liige Toomas Kollamaa.

Sageli kipuvad inimesed mõtlema, et mida annab suures pildis pihutäie pudelikorkide või mõne konservikarbi viimine metalli kokkuostu. “Kodutarbijatele tundub, et kogused on väikesed ja ega seda metalli väga ei tekigi, ent tegelikult tekib kodumajapidamistes ka palju nii-öelda märkamatut metalli. Näiteks ei pöörata jäätmete sorteerimisel tähelepanu sellele, et jogurti- ja kodujuustupakendid on kaetud õhukese hõbepaberiga,” selgitab Kollamaa.

Kuusakoski läbi aegade kõige edukam kodutarbijatele suunatud kampaania oli mõned aastad tagasi “Küünlaümbriste jaht”, kus lasteaia- ja koolilapsed kogusid teeküünalde alumiiniumümbriseid. Jah, ükshaaval neid kõrvale pannes tundubki kogus väike, aga Kuusakoski kogus 5 aastaga 15 miljonit alumiiniumist küünlaümbrist ehk ligi 20 tonni alumiiniumist jäätmeid! Need pressiti kuubikuteks ja sulatati alumiiniumvaluks, mis on väärtuslik tooraine näiteks autotööstuses. Lisaks on need alumiiniumkestad loodusesse sattudes keskkonnavaenulikud. Väikestest sammudest saavad alguse suured teod! Alumiiniumist teeküünlaümbriseid võtab Kuusakoski vastu aasta ringi, ka ilma vastava kampaaniata.

Olenemata liigist on iga vanametall oluline

Metalle saab üha uuesti kasutada, sest neil ei ole “parim enne” kuupäeva. Taaskasutuseks kõlbavad nii hernepurgid, uuest plekk-katusest üle jäänud ribad kui ka vanavanemate juurest leitud roostes hobuserauad. Metalli liik ei oma tähtsust – vastu võetakse nii rauda, vaske, alumiiniumi kui ka väärismetalle ja sulameid. Mõistlik prügikasti asemel viia kodumajapidamisest kokkuostu vanad pannid-potid-metallämbrid, katkised jalgrattad ja mopeedid, kuivatusrestid, redelid, vihmaveetorud ja pesumasinad, tühjad aerosoolipudelid, õlinõud ning okastraat ja aiavõrk. Samuti maakodusse kogunenud plekkpurgid ja konservikarbid ning maksumärgita joogipurgid.

Kuusakoski on metallide kokkuostmisega tegelenud üle 100 aasta ja ettevõttel on sõlmitud sadu lepinguid metallitöötlejate ja tehastega, kellel on pidev metallivajadus. “Oleme hoolikad ja seadusekuulekad metallikogujad ning -käitlejad. Meile vanametalli tuues ei maksa kahelda, et see läheks mujale kui taaskasutusse. Kuusakoski võrgustik ulatub üle maailma ning oleme alati olnud rohelise mõttemaailma propageerijad ja eestkõnelejad,” räägib Kollamaa. “Teeme koostööd keskkonnaministeeriumi erinevate projektidega ja jälgime hoolega jäätmeseadust.”

Keskkonnateadlike inimeste jaoks on väga oluline, mis saab nende prügijääkidest edasi. Kas te teate, kuhu need kogumisettevõtetest lähevad ja mida nendega tehakse? Eestis on 91 kehtivat jäätmekäitluskohaga keskkonnaluba metallijäätmete kogumiseks ja taaskasutamiseks, kuid kõige tuntum ja pikaajalisema taustaga on Kuusakoski. See võiks sisendada usaldust, sest nii suur ettevõte ei saa endale lubada keskkonnaalaseid eksimusi.

Kuusakoski võtab vastu ka vanu rehve ja elektroonikat

Lisaks vanametallile kogub Kuusakoski kokku vanu autorehve, mis saadetakse samuti ümbertöötlemisse. Ühe eraisiku kohta võetakse korraga vastu kuni kaheksa rehvi. Samuti on ettevõttel Eestis elektri- ja elektroonikajäätmete käitlemise osakond, kus 14 inimest võtab käsitsi lahti ja sorteerib toodud arvuteid, telereid ja raadioid. “Oluline on see, et me ei purusta neid mingi suure pressi all, vaid võtame korrektselt lahti ja sorteerime metalliliikide kaupa. Samuti käitleme arvuteid vastavalt andmekaitseseadusele ehk meile toodud arvutite mälust ei lähe midagi “rändama”,” räägib Kollamaa. “Raha saab ka pliiakude ja elektrimootorite eest, kuid akul peab kindlasti olema peal plii ehk Pb tähis. Ja kui on mõni keerukam objekt, milles asuvad metallist seadmed või konstruktsioonid, saab meilt isikliku projektijuhi ja “võtmed-kätte”-teenuse!”

Romusõidukite ja näiteks suuremate põllutöömasinate äratoomiseks pakub Kuusakoski eraisikutele tasulist konteinerauto või tõstukauto renti ning lisaks tasuta järelkäru renti vanametalli äraveoks. Järelkäru renditakse ainult vanametalli veoks Kuusakoski platsile; tasuta kasutusaeg kuni 2,5 tundi.

Ohutuse tagamiseks ja jäätmeseadusest tulenevalt ei võta Kuusakoski vastu ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid, elektrijuhtmeid ja kaabelid, liiklusmärke ja teeviitasid, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luuke, raudteerööpaid ega terveid metallballoone.

Metalli ära tuues vormistatakse inimesega üleandmis-vastuvõtuakt. Seadusest tulenevalt peab lepingu vormistamiseks inimesel kaasas olema pildiga isikut tõendav dokument – näiteks autojuhiluba või ID-kaart. Maksupettuste ja kahtlaste tehingute vältimiseks ei toimu vastavalt jäätmeseadusele sularahas arveldamist. Seega kantakse raha inimese kontole pärast akti vormistamist. Seepärast on kindlasti vaja teada ka oma isikliku konto numbrit. Eesti suurima metallikäitleja Kuusakoski teeninduspunktid asuvad peale Tallinna ka teistes riigi linnades.

Kuusakoski põnev ajalugu

Kuusakoski algus ulatub aastasse 1914, kui 25-aastane Donuard Kuschakoff asutas Viiburis, mis tollal oli veel Soome osa, ettevõtte Karjalan Lumppu- ja Romuliike ehk Karjala kaltsu- ja vanarauaäri. Ta kogus vanametalli, -rauda ja kangajääke, et neid sorteerida ning tööstuses kasutamiseks töödelda. Esimene maailmasõda avaldas märgatavat mõju tooraine kättesaadavusele ja ettevõte kasvas kiirelt. 1934. aastal vahetasid Kuschakoffid oma perekonnanime soomepärasema Kuusakoski vastu. Teise maailmasõja puhkemisel kolis ettevõte Helsingisse. Pärast sõda anti neile lammutamiseks sõjast jäänud vanametall ja Soome sõjalennukid, mis tuli Pariisi rahulepingu kohaselt kasutuselt kõrvaldada. See andis tõuke alumiiniumisulatustehase kavandamisele.

Nii kuidas Soome majandus aegamisi Euroopa keskmisele tasemele jõudis, laiendas ettevõte 1950. aastatest kuni hiliste 1970. aastateni oma tegevust vanarauaärist tööstusmaterjalide käitlejaks. Espoosse rajati ainulaadne sulatustehas, peagi ka uurimislabor ning uurimis- ja arendusosakond. Ettevõte avas Soome esimese autolammutusplatsi ja rajas Heinolasse alumiiniumisulatustehase. 1980. ja 1990. aastad olid kiire kasvu ja globaliseerumise aeg, mil investeeriti uute ringlussevõtu- ja materjalitöötluslahenduste arendamisse.

Kuusakoski soovib olla teerajaja keerukate materjalitöötlusteenuste vallas ja turuliider oma tegevusalal.

Ettevõtte uurimisalased jõupingutused keskenduvad ringlussevõtuprotsesside tõhustamisele, lisaks tehakse uurimis- ja arendusprojektide raames koostööd ülikoolide, uurimisasutuste ning teiste ettevõtetega. Praegu tegutseb Kuusakoski 11 riigis ja annab tööd peaaegu 3000 inimesele, neist Eestis töötab umbes 92. AS Kuusakoski on Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni liige.

Lisainfo TASUTA lühinumbrilt 13 660 või aadressilt www.kuusakoski.com.