Valitsus ei leevenda koroonapiiranguid, et õigeusklikele vastu tulla

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart saatis peaminister Kaja Kallasele kirja, kus tegi ettepaneku alustada piirangute leevendamisega valitsuse plaanitust päev varem, et õigeusklikud saaksid tähistada ülestõusmispühasid.

Peaminister Kaja Kallas seda ettepanekut vastu ei võta. "Kuigi Eesti inimesed on olnud piirangute järgimisel ja vaktsineerimisel hoolikad ning viiruse leviku numbrid on jõudsalt langenud, on koroonaviiruse levik paraku siiski jätkuvalt laialdane," ütles valitsusjuht Delfile. "Täna oleme riskitaseme seisukohalt veel punases tsoonis, seega oleks ennatlik teha piirangutes juba sel nädalal täiendavaid järeleandmisi. Valitsus arutas seda ettepanekut ning jäi otsuse juurde leevendada osaliselt piiranguid väljakuulutatud ajal ehk 3. maist."

Kõlvart juhtis oma kirjas tähelepanu, et pandeemiast taastumise puhul tuleb lisaks nakatunute arvule jälgida mitmeid teisi olulisi aspekte, peale füüsilise tervise on enam kui aasta kestnud koroonaepideemia mõjutanud ka rahva vaimset tervist, mistõttu on väga paljud inimesed emotsionaalselt ja vaimselt väsinud.

"Ka valitsuse poolt kavandatud piirangute leevendused alates 3. maist pakuvad juba mitmeid vaimset tervist hoidvaid võimalusi – sise- ja väliruumis saab sportida, külastada saab siseruumides muuseume ja näitusi, arvestades 2+2 liikumispiirangut ja 25-protsendilist ruumitäitumust. Niisamuti on 3. maist välitingimustes lubatud maksimaalselt 150-le inimesele avalikud koosolekud ja jumalateenistused ning kõik muud avalikud üritused kultuuri- ja meelelahutusvaldkonnas.

Siiski palun Vabariigi Valitsusel kaaluda võimalust alustada COVID-19 leviku piirangute leevendusega planeeritust üks päev varem, sest käesoleva aasta 2. mail tähistatakse õigeusu kirikukalendri järgi aasta üht suurimat usupüha – ülestõusmispühasid. Need pühad kannavad õigeusklike jaoks, nagu ka kõigi kristlastele jaoks – lootuse ja rõõmu sõnumit. Eestis elavatest inimestest peavad omaks mingisugust usku natukene alla 30% elanikest, 16% Eesti elanikest peavad omaks õigeusku.

Usk ja usutalitused pakuvad paljudele inimestele vaimset hingepidet. Ühtlasi oleks see sümboolne märk hoolivusest ja mõistmisest kõigi ühiskonnaliikmete vastu, sest lootust ja rõõmu vajab praegusel ajal iga eestimaalane."