Venemaa nõudis Tšehhilt, Bulgaarialt ja Ukrainalt selgitusi väidetavate keelatud jalaväemiinide kohta plahvatanud Vrbětice laskemoonalaos

Venemaa välisministeerium teatas, et teated jalaväemiinidest Tšehhi Vrbětice laskemoonalaos, kus toimunud plahvatus on diplomaatilise tüli keskmes, seavad kahtluse alla jalaväemiinide keelustamise konventsiooni raames võetud kohustuste täitmise Tšehhi poolt.

„Analoogilised küsimused tekivad ka Bulgaariale, mille kodanik The New York Timesi andmetel oli laos hoitud relvastuse omanik, ning ka Ukrainale kui nimetatud vahendite potentsiaalsele saajale,” öeldakse Venemaa välisministeeriumi ametliku esindaja Maria Zahharova kommentaaris, vahendab Interfax.

„Ootame Tšehhilt, Bulgaarialt ja Ukrainalt vajalikke selgitusi seoses teadetega jalaväemiinide hoidmise kohta Vrbětice ladudes jalaväemiinide keelustamise konventsioonist mööda minnes,” teatas Zahharova.

Zahharova märkis, et Saksa väljaande Die Welt avaldatud ja rahvusvahelises meedias laialt levitatud informatsioon, et Vrbětices oli sadu jalaväemiine pälvib Moskva hoolikat tähelepanu.

„Tuletame meelde, et vastavalt jalaväemiinide keelustamise konventsiooni artiklile 1 kohustuvad osalejariigid muu hulgas „mitte kunagi ja mitte mingitel asjaoludel (...) välja arendama, tootma, muul viisil omandama, koguma, säilitama ega andma kellelegi üle, otse või kaudselt, jalaväemiine” ning „mitte aitama, kannustama ega õhutama kuidagi kedagi sellises tegevuses”,” teatas Zahharova.

Tšehhi väitel osalesid Vene eriteenistused plahvatuse tekitamises 2014. aastal Vrbětices, milles hukkus kaks inimest. Tšehhi saatis välja 18 Vene diplomaati, kes on Praha väitel tegelikkuses luuretöötajad. Venemaa vastas 20 Tšehhi diplomaadi väljasaatmisega.

Hiljem teatas Tšehhi veel Vene diplomaatide väljasaatmisest, et võrdsustada vastastikku saatkondade töötajate arv Moskvas ja Prahas.

Solidaarsusest Tšehhile on ühe Vene diplomaadi välja saatnud ka Eesti.