Lääne-Bengali osariigi arstide liidu peasekretär Manas Gumta ütles Observerile, et ametlikud nakatumisnumbrid on selgelt alahinnatud, kuna paljud elanikud väldivad siiani testimist või pole see neile kättesaadav. “Tohutu osa arvatavatest nakatunutest jääb kindlasti testimata,” ütles arst. “Arvan, et tegelik surnute hulk on kaks kuni kolm korda kõrgem ja nakatumiste number kuni viis korda kõrgem kui valitsuse teatatud.”

Nii teatas India esmaspäeval ligi 353 000 uuest baigusjuhtumist ja rekordilisest 2812 surmast. Talvisest nakkuslainest taastuvas Eesti võimud teatasid samal ajal 163 juhtumist ja kahest surmast, eelmise nädala seisuga registreeriti meil keskmiselt 380 juhtumit ja seitse surma päevas. Kui need ametlikud numbrid aga elanike arvule ümber teisendada, jääb mulje, et tõsiselt kole epideemia möllab Eestis, mitte Indias. Ometi ei ole meie haiglad samal moel ülekoormatud, surnuid vabas õhus põletama ei pea ja keegi ei räägi ühiskonna kokkuvarisemisest.

Siiski saab ka India ametlikust statistikast järeldada, et olukord on tõsiselt halb. Uute nakkusjuhtumite arv viimastel nädalatel näitab peadpööritavat kasvu. Põhjus pole vaid testimisvõimekuse paranemises. Positiivsete testide suhtarv kasvas eelmisel nädalal üle 20%. Aprilli alguses oli see 8%.

Selgeima märgi olukorra halvenemisest annab ka päevane registreeritud surmade arv, mida aitab suurendada hapniku ja hingamismasinate defitsiit ja haiglakohtade lõppemine. Kokku on Indias tänaseks registreeritud ligi 200 000 surmajuhtumit, doktor Gupta arvutuskäiku kasutades tuleks see summa aga korrutada vähemalt kolmega. Michigani ülikooli epidemioloogi Bhramar Mukherjee hinnangul on vahe kahe- kuni viiekordne. Kohalike ajakirjanike teatel võib hukkunute arv Delhi ja Mumbai sugustes suurlinnades olla ka kümme korda ametlikust suurem. Eksperdid on kindlad vaid selles, et olukord on väga hull. “Statistikaga tehakse [Indias] tõsist lihunikutööd,” kommenteeris Mukherjee ajalehele New York Times.