Välisministeeriumi avalduse kohaselt ütles Türgi asevälisminister Sedat Önal USA suursaadik David Satterfieldile, et USA avaldusel pole õiguslikku alust ja Ankara "lükkab selle tagasi, peab seda vastuvõetamatuks ja mõistab selle hukka", vahendab Reuters.

Varem laupäeval nimetas Biden 20. sajandi alguse sündmusi Osmanite impeeriumis "Armeenia genotsiidiks". Tänaseni olid kõik USA riigipead hoidnud selle termini kasutamisest.

Türgi välisministeerium ütles, et Bideni avaldus õõnestab suhteid Washingtoni ja Ankara vahel, ning kutsus USA presidenti üles "parandama oma tõsist eksimust".

Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani pressiesindaja Ibrahim Kalin ütles omalt poolt, et Biden peaks enne teiste riikide kritiseerimist vaatama otsa Ameerika lähiajaloole.

"Me mõistame teravalt hukka ja lükkame tagasi USA presidendi väljaütlemised, mis kordavad üksnes nende toimijate süüdistusi, kelle ainus eesmärk on vaen meie riigi vastu," ütles Kalin. "Soovitame USA presidendil vaadata otsa hoopis oma riigi minevikule ja olevikule."

Armeenia peaminister Nikol Pašinjan aga nimetas Armeenia genotsiidi tunnustamist Ameerika Ühendriikide poolt vajalikuks sõnumiks rahvusvahelisele üldsusele.

106 aastat tagasi 24. aprillil alustas Osmani impeerium oma armeenlastest elanike süstemaatilist hävitamist. Teadaolevalt hukkus genotsiidis ligi miljon inimest.

"Mälestame täna kõiki neid, kes kaotasid oma elu Ottomani-aegses genotsiidis armeenlaste vastu ja keskendume sellele, et selline julmus enam kunagi ei korduks," sõnas Biden laupäeval.

"Pöörakem täna hukkunuid leinates ka pilk tulevikku - selle maailma poole, mille soovime oma lastele ehitada," lisas Biden. "Maailma poole, kus pole silmakirjalikkust ja kus inimõigused on au sees. Kus inimesed saavad elada väärikalt ja tunda end kaitstult".

Türgi valitsus tunnistab armeenlaste massilist hukkumist esimese maailmasõja ajal, kuid on vastu mõiste "genotsiid" kasutamisele ja peab Armeenia hinnangut ohvrite arvust liiga kõrgeks.

Ankara väitel ei olnud kristlastest armeenlaste surm tingitud sihipärasest valitsuse poliitikast, vaid Otomani impeeriumis puhkenud kodusõjast, milles langes ka hulgaliselt moslemitürklasi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid