Signe Riisalo: vaimse tervise murede vastu võitlemisel on suur roll kohalikel omavalitsustel

Pandeemia võimendatud vaimsete probleemide puhul on Eesti riigil efektiivseks toimimiseks vastav struktuur olemas, leiab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Tugev surve langeb selles vallas kohalikele omavalitsustele, kelle teha on nii probleemide kaardistamine, lahenduste väljatöötamine kui ka rahastuse suunamine.

Depressiivsed algkoolilapsed. Ärevushäiretega noored. Kurnatud lapsevanemad ja väsinud õpetajad. Terve me ühiskond tundub olevat ühel moel või teisel mentaalselt rõhutud. Vaimse tervise probleemide massiline päevakorda kerkimine näitab, kuidas ajapikku on kasvanud ühest pandeemiast välja teine. Ja võib-olla, et pikas perspektiivis hullemgi.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo nentis, et nii lapsi kui täiskasvanuid rõhuvad mured jõuavad tema ametikohani välja peamiselt meedia kaudu. See ei tähenda aga, et ministeeriumis probleemile tähelepanu ei pöörataks - vastupidi, algatusi mentaalse heaolu edendamiseks leidub hulgi. "Kurb, et üldse jõuavad," tõdes ta. "Samas on hea see, et kriis võimaldab rohkem märgata vaimse tervise muresid."

Riisalo teadvustas, et vaimse tervise näitajate halvenemine pole mitte ainult tingitud koroonakriisist, vaid on tegelikkuses kehvenenud terve viimase kümnendi jooksul. Et rõhuva pandeemia survet vähendada, tuleb tema silmis alustada eelkõige kodusest keskkonnast - peresuhted ja -dünaamika on nii laste kui ka täiskasvanute puhul ülimalt olulised. Siiski on selge, et pelgalt nii ennast kui lähedasi inspekteerides kõiki muresid ei paranda. Kui üheks võimaluseks on teadvustada rohkem nii enda sees kui ka teise puhul toimuvat, siis tegelikkuses leidub ka ohtralt variante, mida rakendada nii lapsevanemaid kui ka lapsi painavate probleemide puhul - tugisüsteemis on tegelikult väga palju erinevaid võimalusi abi palumiseks ja nõu saamiseks. Seda nii laste, noorte kui ka täiskasvanute puhul.

Abi lastele ja noortele

• Koolipsühholoogidel on oluline roll vaimse tervise probleemide ennetamisel, varajasel märkamisel ja esmasel sekkumisel.

• Psühholoogiline abi. Psühholoogi teenusele saamiseks pöörduda perearsti poole. Vajaduse korral suunab perearst õpilase vaimse tervise õe vastuvõtule laste vaimse tervise keskusesse.

• Lasteabi telefon 116 111 ja lasteabi.ee vestlus: kõik lapsed ja noored saavad 24/7 pöörduda abi ja nõu saamiseks.

• Noored vanuses 16-26 saavad tasuta vaimse tervise nõustamist Peaasi MTÜ spetsialistidelt.

• Tasuta nõustamist psühholoogia üliõpilastelt saab Lahendus.net lehelt.

Riisalo kutsus lapsevanemaid üles lugema ja meelt avardama. "Keegi meist pole sündinud ju valmis lapsevanemana," toonitas minister. "Laps muutub oma arenguprotsessis palju. Vanemaks olemist õpitakse lapse kasvamisega koos. Harige ennast julgelt ja õppige oma lastelt."

Millised võimalused on lapsevanematel nõu ja abi saada?

• Lapsega seotud murede ja probleemide korral on võimalik helistada anonüümsena Lasteabi telefonile 116 111. Lisaks on olemas ka variant pöördumiseks Lasteabi poole veebivestluse teel. Info ja nõu on saadaval 24/7.

• Lapse toetamiseks õppetöös saavad vanemad helistada tööpäeviti kell 12-16 Rajaleidja tugiliinile 7350750.

• Pakkumaks lapsele turvalist ja toetavat keskkonda, on vanematel oluline hoolitseda iseenda vajaduste, vaimse/füüsilise tervise ning paarisuhte eest. Nõuandeid saavad vanemad saidilt tarkvanem.ee.

• Lapsevanemad saavad küsida omavalitsusest võimalust osaleda Imeliste Aastate programmis.

• Tööandjatele võib soovitada, et nad lastevanematele erinevaid teenuseid pakuks: näiteks psühholoogiline nõustamine, Imelised Aaastad, Gordoni perekool, lastehoid ja muud taolised variandid, et kriisiajaga toime tulla. Signe Riisalo märkis, et tööandjad võiksid teenuseid rahastada kasvõi osaliselt.

• Viljandis, Türil ja Põltsamaal on loodud ennetus- ja pereteenuste keskused „Perepesad“, kus pakutakse tuge peredele juba lapseootuse ajal kuni kooliminekuni (infot, vanemlike oskuste koolitusi, vajaduse korral ka psühholoogilist nõustamist).

Lisaks koduse dünaamika parandamisele on võimalik laste (ja seeläbi ka vanemate) heaolu edendada väga olulise lähtepunkti muutmisel haridussüsteemis. Veebis toimuva õppe foonil rõhutas Riisalo, et sellises keskkonnas tuleb loobuda tulemustekesksest lähenemisest ning keskenduda pigem õpilaste kaasamisele. "Osalemine õppetöös on ülimalt oluline," põhjendas minister. "See aitab püsida ree peal ning tajuda end toimetulevana."

Rõhk KOV-idel

Kohalikel omavalitsustel näib vaimse tervise vallas olevat riigis võtmeroll: lisaks info kogumisele ja lähenemisstrateegiate väljatöötamise kohustusele on neile antud ka hea hulk rahalisi vahendeid, mille jagamine käib vastavalt kohalike võimude äranägemise järgi.

"Kohalikud omavalitsused saavad riigilt lisaeelarvest 15 miljonit kriisi mõjude leevendamiseks, mis on mõeldud kogukonnas elavate inimeste, sealhulgas noorte, sotsiaalse heaolu ja vaimse tervise toetamiseks," märkis Riisalo. "Sotsiaalministeerium on koostanud omavalitsustele kättesaadavaks soovitusliku juhise lisaraha kasutamiseks."

Mida tuleb rõhutada, on just nimelt asjaolu, et tegemist on soovitusliku juhisega. Riisalo sõnas, et kohalikele omavalitsustele on põhimõtteliselt antud rahasummadega ümber käimisel autonoomia.

Kriisisituatsioonis oli usaldusel põhinev skeem lihtsam ja kiirem viis rahalise ressursi toimetamiseks KOV-ideni.

"Keskvalitsus ei saa märgistada raha andes, mis on kohaliku omavalitsuse vajadused," tõdes minister, toonitades, et näiteks Kihnu ja Tallinna või Viljandi ning Haapsalu puhul ei ole murekohad ühesugused. "Sellest tulenevalt on raha jaotamine kohalikul tasandil KOV-i pädevus ja vastutus."

Riisalo sõnas, et nii keskvalitsuse, KOV-ide kui ka omakorda inimeste vahel on siduvaks vastastikkune usaldus. Ta tõdes, et riigil on küll võimalik määrata raha teistsuguse loogikaga, kus kirjas, mille tarbeks finantsressursse kulutada tuleb, ent hetkeses kriisisituatsioonis on just nimelt usaldusel põhinev variant lihtsam ja kiirem viis rahalise ressursi toimetamiseks vastavate struktuurideni.

Minister märkis, et kuigi KOV-id on erilaadi, teab ta juba üsnagi mitmeid omavalitsusi, mis teevad aktiivselt koostööd sotsiaalministeeriumi vaimse tervise staabiga, leidmaks parimaid viise vastavate murede lahendamiseks kohalike eripärade ja vajaduste raamistikus. Lisaks on korraldatud KOV-ide seas ka küsitlus, mille raames uuriti hetkeolukorda vaimse tervise teenuste osutamisel ja KOV-ide kavatsusi valitsuse poolt 2021. aasta lisaeelarvest eraldatud 15 miljoni kasutamiseks inimeste, sealhulgas laste ja perede vaimse tervise toetamisel. "Küsitluse tulemusi saame peatselt tutvustada - mai esimesel või teisel nädalal," ütles minister.

Teavitamine pole pealekaebamine

Kuigi kohalikel omavalitsustel on selles kontekstis suur vastutus, tasub meeles pidada, et seda siiski mitte ainuisikuliselt - ka kodanikud ise saavad probleemide lahendamisel märkimisväärset rolli mängida.

"Kes iganes teab abivajavast lapsest või täiskasvanust, siis on ju kodanikukohus teavitada," sõnas Riisalo. "Sellisel juhul on kohalikul omavalitsusel kohustus teha omakorda ka koduvisiit. Kui selgitatakse välja abivajadus, tuleb avada lapse juhtumiplaan, järelhinnata teenuse mõju ning lõpetada juhtum lapse-perega alles siis, kui mure on läinud."

Kuidas aga praegusel ajal, mil kontakte inimeste vahel on vähe, abivajajatele jälile saada? Riisalo tõi näiteks lasteaiad, mis on endiselt avatud.

"Kui laps tuleb lasteaeda väsinuna või näiteks eilsete riietega, siis nende põhjal saab järeldusi teha ja vajadusel teavitada. Selleks on ka sealseid töötajaid koolitatud, märkamaks muutusi ja abivajadust," märkis Riisalo. "Alati ei pruugi selliste muutuste taga olla kardetud põhjused nagu perevägivald või hoolimatus lapse vastu, võivad olla ka muud sündmused, mis andnud ajutisi tagasilööke, ent ka siis võib laps või pere vajada kõrvalist tuge. Teave abivajadusest pole pealekaebamine, see on tähelepanelikkus ja hoolivus teiste inimeste suhtes."

Ühiskonda tasapisi avades on tekkimas ka aina rohkem võimalusi kontaktide loomiseks ja abivajajate märkamiseks.

Soovituslik juhis KOV-idele

Näiteid tegevustest, mida kohalikud omavalitsused võiksid rahastada:

• Last ja tema perekonda toetavate abimeetmete (psühholoogiline nõustamine, pereteraapia, perelepitus) mahu ja kättesaadavuse suurendamine.

• Kogukondlikul tasandil vanemlust toetavate programmide või koolituste pakkumine.

• Koolikiusamise ennetamiseks tõhusate programmide pakkumine ning koolide innustamine selliste programmidega liituma.

• Abivajavaid peresid toetava tugiisiku palkamine.

• Asendushooldusteenusel või eeskostel viibivate lastele ja sealt lahkuvatele noortele vaimse tervise teenuste osutamise toetamine (psühholoogiline abi, psühhoteraapia või muud taolised teenused).

• Täiendava tööjõu palkamine, et laste ja perede abistamine toimuks ka siis, kui lastekaitsetöötaja on haigestunud või kriisist tulenevate lisatööülesannete tõttu on märgatavalt vähenenud suutlikkus abivajavaid lapsi ja peresid toetada.

• Majutuse tagamine nendele perevägivalla toimepanijatele (sealhulgas COVID-19 positiivsed), kelle suhtes politsei on rakendanud kodus viibimise piiranguid ja kellel puudub alternatiivne majutusvõimalus näiteks tuttavate juures.

• Proaktiivsete lahenduste leidmine lähisuhtevägivalla ohvrite tuvastamiseks ja abistamiseks arvestades sotsiaalse isolatsiooni olukorda ning vägivalla varjatust.

Ka valitsuses on astutud täiendavaid samme vaimse tervisega tegelemiseks.

Üheks näiteks on just heaks kiidetud vaimse tervise roheline raamat, mille eesmärgiks on pakkuda terviklikke poliitikalahendusi nii eneseabiks, ennetuseks kui vaimse tervise spetsialiseeritud abi tõhusamaks korradaldamiseks. Jutt käib tolle algatuse puhul tulevikusuunast: plaan on luua juurde laste ja noorukite vaimse tervise kabinette, mille eesmärgiks on pakkuda vaimse tervise teenuseid lapse elukohas. Signe Riisalo märkis, et tegemist on integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenusega, mille peamiseks sisuks on probleemi täpsustamine ja seisundi hindamine, nõustamine, pere ja tugivõrgustiku liikmete toetamine. "See on üks lahendus vaimse tervise teenuse kättesaadavuse parandamiseks," märkis minister. "Osapoolte tegevus saab olema rohkem koordineeritud, abi saamine pole tulevikus enam nii killustatud."

Teine algatus on loodud koostöös mitmete erinevate ministeeriumide vahel: sel nädalal loodi valdkondadeülene ennetuse valitsuskomisjon, mille eesmärgiks on koondada sotsiaalset turvalisust tagavad ettevõtmised ühtekokku, vältimaks dubleerimist ning tõhustamaks koordineeritust.