Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna haiglate ühendamise tulemusena plaanitava Tallinna Haigla uue hoonekompleksi rajamine Lasnamäe klindiservale läheks maksma üle 500 miljoni euro.

Kerime ajalinti aastasse 2027. Narva maantee 129 ja 129b kinnistuid ehib tühermaa asemel suur meditsiinilinnak. Lisaks haiglale on seal näiteks teaduskeskus ja külaliskorteritega hooned. Haigla peakorpuse 8-korruselise osa katusel on ka helikopteriväljak.

Eelnev on praegu siiski teoreetiline tulevik. Esimene märgiline areng oli 2019. aasta veebruaris, mil riik ja Tallinna linn sõlmisid koostööleppe haigla asutamise ettevalmistamiseks. Mäletatavasti oli toona peaministripartei Keskerakond, kes võimul ka Tallinnas.

Mõni aeg tagasi esitas riik Tallinna Haigla rajamiseks taotluse Euroopa Komisjonile taaste- ja vastupidavusrahastusest mahus 380 miljonit eurot. Mihhail Kõlvart ütleb, et nüüd tuli teade, et nii palju raha ei saada. "Linnavalitsusele ei ole teada, kui palju riik Euroopa Komisjonilt raha saab. Edasiste plaanide tegemiseks on ka linna jaoks vajalik teada eraldatava summa suurus," nendib ta. "Oleme valmis tegema kiire analüüsi kohe, kui täpsustatud info tuleb."

Pentus-Rosimannus: kosmeetilistest muutustest ei piisa

Selgub, et täpsustatud taotluse esitamiseks aega napib. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus sõnab: "Mai alguseks on meil viimane aeg uuendatud ettepanek esitada, nii et uus lahendus peab tulema lähipäevadel. Tegelemegi valitsuses koostöös Tallinnaga sellega, et lahendus leida. Kosmeetiliste muutustega pole mõtet uuele katsele minna, see tekitab ainult probleeme juurde." Kui palju oleks Tallinnal lootust reaalselt toetust saada, ta ei vasta.

Haiglakompleksi ehitustööd maksavad 450 miljonit eurot ja sisustus koos meditsiinitehnikaga 70 miljonit eurot. Kas on plaan B, kuidas rahastus leida? "520 miljonit eurot on linna kõikide valdkondade investeeringute ligi nelja aasta kogumaht. Võttes olemasolevale võlakoormusele 520 miljonit laenu lisaks, oleks linna võlakoormus aastaks 2024 ligi 100%, mida ei luba seadus ega ka linna võlakohustuste teenindamise võime," illustreerib Kõlvart. "Saab öelda, et Tallinnal oleks teoreetiliselt võimalik haigla ehitamiseks panustada umbes 100 miljoni euroga. Kui linn peaks Tallinna Haiglasse veel rohkem panustama, siis tuleb arvestada, et see raha tuleb mõne muu projekti arvelt ja see oleks tõsine kaalumise koht."

Ta nendib, et nüüd, kus riigi poolt tuli teade, et uue haigla rahastus on küsimärgi all, tuleb mõelda uute lahenduste peale. "Peame läbi rääkima otse valitsuse ja rahandusministriga, et leida sellele küsimusele lahendus."

Pentus-Rosimannus on öelnud, et riik rahaliselt oma õlga alla ei pane, ent Kõlvart leiab, et see oleks siiski vajalik. "Tallinna Haigla näol on tegemist kindlasti ühe selle sajandi suurprojektiga, mis ei ole ainult tallinlaste jaoks, vaid kogu Eesti elanikele. Seetõttu ei ole mõeldav, et Tallinna Haigla suurinvesteeringut kataks linn üksinda, vaid riigi toetus on siinkohal otsustava tähtsusega," rõhub ta. "Kui ühendada Euroopa taasterahastu, riigi ja linna finantsvõimalused, siis astume Tallinna Haigla näol suure sammu edasi kaasaegse tervishoiuteenuse osutamises, kus kesksel kohal on inimene, olgu selleks patsient või meditsiinitöötaja. Tänane koroonakriis on meile kõigile näidanud, et olemasoleva haiglataristuga ei suudeta samaaegselt aidata viirushaigeid ja teiste haigustega inimesi."

Erainvestorite kaasamine pole Kõlvarti sõnutsi isegi teoreetiliselt nii lühikese perioodi jooksul võimalik. "Peale selle soovib erasektor ikkagi kasumit teenida," tõdeb ta. "Ainuke võimalus erainvestoreid kaasata oleks nii-öelda PPP (avaliku- ja erasektori koostöö - toim) projekti kaudu, mis tähendaks, et rahaline pool jääks ikkagi linna kanda ja see tõstaks meie võlakoormust liigselt. Rääkimata sellest, et ajaliselt ei jõuaks linn sellist projekti praegu ette valmistada."

Kõlvart: teadsime, et ajakava on pingeline

Pentus-Rosimannus viitab, et ehk tuleks plaanide mahtu kokku tõmmata. "Tallinna Haigla on pealinna tervishoiu jaoks oluline projekt ja oleks kahju, kui see jääb tegemata ebarealistliku mahu tõttu või põhjusel, et pole kindel nii suures mahus õigeks ajaks ehitusega lõpuni jõudmine."

Tähtaeg ehk 2027. aasta pole enam mägede taga. Kõlvart on siiski optimistlik. "Ajakava osas oli algusest peale teada, et see saab olema pingeline. Selleks, et Euroopa Komisjoni tingimusi täita, on linnavalitsus aktiivselt tegelenud Tallinna Haigla ettevalmistustöödega," märgib ta. "Vaatamata sellele, et tänase päevani ei ole finantseerimise valem teada, käivitas linn möödunud aasta lõpus meditsiinitehnoloogia projekteerimise ja aprillis kuulutas välja rahvusvahelise projekteerimishanke. Meie hinnangul on võimalik Euroopa Komisjoni poolt seatud ajaraami mahtuda, kuid see eeldab loomulikult rahastuse kokku leppimist linna ja riigi poolt."

Pentus-Rosimannus viitab, et olukord nörritab ka muid projekte. "Praegu on Tallinna haigla üks osa kogu taastefondi rahastamiskavast, kava kinnitab Euroopa Komisjon aga tervikuna. See tähendab, et praegu seisab ka kogu ülejäänud Eesti osa," räägib ta. "Pärast Eesti poolt lõpliku rahastamiskava esitamist läheb paar kuud Euroopa Komisjonis otsuse tegemiseks. Kriisist väljumist toetavat raha ootab majandus juba pikisilmi, nii et mida kiiremini Tallinna Haigla küsimus laheneb, seda parem."