Koroonastatistika näitab jätkuvalt tervitatud langustrendi: alates piirangute kehtestamisest on nakatunute ja hõivatud haiglakohtade number kõvasti vähenenud. Pisitasa, ent sihikindlalt on kukkumas ka intensiivis viibivate haigete arv. Positiivse noodina on peagi oodata ka rangemate piirangute lõppemist. Sellest hoolimata toonitab Irja Lutsar, et maikuu tulek ei tähenda veel "tavapärase" elukorralduse juurde naasmist.

"Kui nüüd kõik läheb lahti, siis peab vaatama, mis juhtuma hakkab," ei tahtnud Lutsar ennatlikult miskit kindlat öelda. "Isegi, kui ühiskond läheb lahti, siis igaühele peab olema selge, et endine elu ei ole veel tagasi. Tuleb jätkuvalt pidusid ja suure hulga inimeste kogunemist ära hoida, käsi hoolega pesta ja 2+2 reeglist kinni pidada. Sellised asjad peavad absoluutselt kehtima jääma. Ja kui kohad lahti lähevad, peab vaktsineerimine erilise hoo sisse saama."

Pookimise puhul kerkib hiljutiste uudiste valguses esile küsimus: kuidas minnakse Eestis edasi Johnson & Johnsoni vaktsiiniga, mis lubati just tagasi USA vaktsineerimiskavasse?

Lutsar nentis, et immuniseerimiskomitee on kogunemas alles uue nädala alguses, ent tema silmis võiks mainitud vaktsiiniga edasi minna küll.

"Eesti ei käitu - ega käitunud ka enne - mitte USA järgi, vaid selle järgi, et Johnson & Johnson saatis ju välja kirja, kus paluti, et vaktsiini kasutamise suhtes tehtaks otsus Euroopa Ravimiametis," märkis viroloog. Nagu teada, siis 20. aprillil kuulutas Euroopa Ravimiamet, et Johnson & Johnsoni vaktsiin on küll seotud haruldase sündroomiga, ent selle kasutegur kaalub ohuteguri kõvasti üle. "Muidugi ei saa ma terve immuniseerimiskomitee eest vastata, aga ma ei näe mingi põhjust, miks mitte sellega edasi minna."

Lutsar väljendas usku, et Johnson & Johnsoni ühekordse doosiga saaks pookida just nimelt neid inimesi, kel on keeruline või pea võimatu vaktsiini saamiseks kodust lahkuda. See tähendab, et kõnealuse vaktsiinivariandi saaks esialgu eelkõige suunata vanemale elanikkonnale.

Kui võtta arvesse, et haruldaste ja potentsiaalselt surmavamate trombide juhtumid puudutasid USA näitel peamiselt keskealisi naisi, siis kas vanematele inimestele suunates välistataks sellega teoreetiliselt sarnaste juhtumite kordumine Eestis?

Lutsar nentis, et sellline üldpilt USA-st tõesti nähtub, ent ta ei saa selle asjaolu suhtes veel midagi kindlat öelda. "USA küll sellist soovitust pole teinud, et nooremaid naisi sellega ei võiks vaktsineerida," sõnas Lutsar. "Ootaksin ära, mil vaatame detailidele otsa ja arutleme selle üle täpsemalt immuniseerimiskomitees."

Lutsar: eakad, vaktsineerige!

Kuigi loo algul sai mainitud, et põhijoontes on koroonat puudutavad arvud langemas, püsib üks number visalt ja õnnetult kõrgena: surmade arv vanemaealiste seas ei ole veel märkimisväärselt kukkunud.

"Vaatan ka väga hoolega vanusestruktuuri ja mõtlen, et huvitav, kui need inimesed oleksid vaktsineeritud... ei tea, kas nad oleksid ikka ära surnud," tõdes Lutsar. "Ma tahakski kohe väga innustada eakamaid inimesi, eriti neid, kel on kaasuvad haigused: kui pakutakse vaktsiini, siis võtke see vastu. See on elupäästev."

Viroloog põhjendas oma üleskutset Ühendkuningriikide ja Iisraeli koroonastatistikaga: surmade arv on massilise vaktsineerimise tagajärjel drastiliselt langenud. "On näha, et vaktsiinid on vanemas põlvkonnas efektiivsed," sõnas Lutsar. Lisaks toonitas ta asjaolu, et tõsised kõrvalnähud on peamiselt registreeritud noorematel inimestel, mistõttu pole eakamatel põhjust pookimist karta.

Taustaks

Möödunud ööpäeva jooksul registreeriti 390 uut koroonajuhtumit, mis moodustas testide koguarvust 8,6%. Haiglaravil viibivate patsientide arvuks on laupäevahommikuse seisuga 396, kellest vajab intensiivravi 56 isikut. Ööpäeva jooksul suri 11 COVID-19 nakkusega inimest: 65-aastane mees, 65-aastane naine, 67-aastane naine, 69-aastane naine, 73-aastane naine, 75-aastane mees, 77-aastane naine, 78-aastane mees, 82-aastane naine, 83-aastane mees ja 95-aastane mees.

Kokku on Eestis surnud 1137 koroonaviirusega nakatunud inimest.