Eelkõige toob Starkopf välja tervishoiusüsteemi tugevust, eriti arvestades, et Eesti oli nakatumisnäitudega veel mõni aeg tagasi Euroopas esirinnas. Kriisi tipphetkel, 4. aprill, oli haiglaravil 727 koroonapatsienti.

Starkopf toob välja, et kriis on õpetanud olema paindlikum ja näidanud, et meie tervishoiusüsteem on tugev. Konkreetsete kitsaskohtadena toob ta välja, et meditsiiniõed võiks olla laiema spetsialiteediga ehk teisisõnu: mitte ainult pädevad ühes osakonnas töötamises.

Teine asi, mille järele Starkopfi hinnangul vajaka jääb, on ühtne digisüsteem, kus on sees patsientide andmed. Ta ütleb, et digiloos on küll üksikut inimest puudutav info, kuid puudub ühtne ülevaatlik süsteem. “Meil ei ole väga head andmestikku haiglaravi kohta Eestis.”

Starkopf räägib, et sellised andmed on küll olemas haigekassas ja sotsialaministeeriumis, kuid nende analüüs on olnud konarlik. “Bookingus (veebilehel booking.com - toim.) saame minutiga teada, palju on vabu hotellitubasid ühes või teises piirkonnas. Haiglaravi kohta meil sellist ülevaadet ei ole.”

Kui palju jäi kriisi tipphetkel puudu sellest, et ravi vajavad patsiendid oleks jäänud haigla ukse taha? Milliste erialade arvelt on laiendatud koroonaosakondi ja kes on pidanud jääma ootama vajalikku raviprotseduuri? Kuidas tulevad haiglad toime pärast pandeemiat koroonatüsistuste käes vaevlevate inimestega?

Kõigest sellest saab teada, kuulates Delfi “Erisaadet”.