Olete tulnud ministriks diplomaaditöölt. Kui kerge või raske on see rollivahetus olnud?

Mul on hea meel, et diplomaadi rollist tulles saan ministrina jätkata oma lemmikvaldkonnas: välispoliitilised suhted, diplomaatia. On olnud nii raskeid kui ka meeleolukaid hetki.

Mõlemas töös tuleb valida sõnu, kuid mis on suurim erinevus?

Oma eelmises ametis esindasin alati Eesti riiki ning Eesti riigi huvid ja eesmärgid olid selgelt teada. Valitsused võisid vahetuda, mina tutvustasin Eesti seisukohti teistes riikides. Praegu on valitsuse poliitika selge, kindlasti pean arvestama aga ka riigisisese poliitikaga ja Eesti inimeste sisepoliitiliste huvidega.

Olete andnud põhimõttelise lubaduse Keskerakonda astuda, aga seda pole seni juhtunud. Miks te viivitate?

Olen tahtnud end praeguses ametis n-ö käima tõmmata, et töö hästi jookseks, et siis astuda järgmised sammud.

Kas olete nüüd juba Keskerakonna lepingut Ühtse Venemaaga näinud?

Jaa. Mõni tund pärast esimest sellekohast küsimust lugesin selle kokkuleppe läbi. Nii et olen sellega tutvunud ja selle kohta oma seisukoha kujundanud. Teadaolevalt ei ole selle lepingu ümber kümne aasta jooksul tegevusi toimunud, mistõttu ei ole asjakohane seda üldse aktuaalsena käsitleda.

Kuula siit.
1x
00:00

Mis teile selles lepingus silma torkas, võib-olla üllatas?

Seal olid loetletud punktid, kuidas parteidevahelist koostööd edendada. Midagi otseselt üllatavat seal ei olnud.

Kas olete ehk tõstatanud selle lepingu lõpetamise küsimuse?

Jaa, see arutelu on toimunud. Õieti ei olegi see leping, vaid parteidevahelise mõistmise dokument, memorandum, millel ei ole lepingulist kaalu. Kuna aga tegevusi ei toimu, on keeruline asuda midagi lõpetama.

Räägime Putini kõnest. Teie jälgisite seda laivis?

Ei, sest mul olid sellel ajal teised ülesanded, kui ma viisin ennast kiiresti kõne sisuga kurssi.

Putin ütles, et kõigile, kes punaseid jooni ületavad, vastatakse jõhkralt ja karmilt, aga kus need jooned asuvad, seda otsustab Venemaa. Kuidas tõlgendab seda sõnumit Eesti riik, Euroopa Liidu riigid laiemalt?

Kõige olulisem Eesti vaates on loomulikult see, et Vene ja Lääne pingelised suhted rahuneksid. Julgeolekuolukord on praegu äärmiselt ärev. Meile teeb suurt muret Vene vägede koondumine Ukraina piiriline. Meile on väga tähtis, et Vene pool deeskaleeriks oma väed.

Oli see rahunemise võimalikkuse sõnum Putini kõnes olemas või pigem mitte?

Sellist sõnumit ei olnud võimalik välja lugeda. Juttu oli asümmeetrilistest vastukäikudest. Sõnumid olid selgelt riigi sisse suunatud. On väga tähtis, et lääneriigid püsiksid ühtsed, toetaksid koos Ukrainat ning kaitseksid oma väärtusruumi. Meie julgeolek on kindel, sest oleme neis küsimustes lääne ühtsust näinud.

Kui suur on teie hinnangul tõenäosus, et Ukraina piirile kogunenud Vene väed täiemõõdulist sõda alustavad?

Ma usun, et sõja mõõde seal pigem vaibub. Vene pool on öelnud, et viisid väed Ukraina idapiirile õppuste raames.

Venemaa võib öelda mida tahes.

Absoluutselt. Kindlasti tuleb jätkata Venemaa survestamist. Jälgime pingsalt, et sõnadele järgneksid teod.

NATO liidrid kohtuvad juba juunis Brüsselis, eeldatavasti on Vene teema keskne. Missugust sõnumit te sealt ootate?

Meie jaoks on äärmiselt oluline, et NATO kinnitaks oma heidutusvõimet. Ootame sõnumit, et artikkel viis jääb NATO südameks.

Ukrainal oleks NATOsse kuuluda hädasti tarvis, sest see kaitseks sõja eest, NATO teda võtta ei taha, sest riik on sõjas. Kuidas seda surnud ringi murda?

Seda väidet tuleks nüüd korrigeerida, et NATO iei taha Ukrainat oma liikmena näha.

MAP-i pole Ukrainale antud.

Tõepoolest ei ole, kuid Bukaresti tippkohtumisel kinnitasid liitlased, et NATO uks on avatud, sealhulgas Ukrainale ja Gruusiale. Eesti on koos liitlastega aidanud Ukraina reformiprotsessi toetamist, et valmistada Ukrainat NATO-ga liitumiseks ette. Eelisel nädalal oli NATO Ukraina nõukogu kohtumine, kus Ukraina sai liitlaste tugeva toetuse osaliseks. Need olulised sammud kindlustavad Ukraina teed NATO suunas.

Samas on president Zelenskile antud nõu NATOt mitte liigselt tagant kiirustada liikmekssaamisega. Kas teie hinnangul on Zelenski käitunud parimal viisil, et seda eesmärki lähemale tuua?

Kindlasti on. Kui Eesti püüdles NATOsse, tegutsesid kõik Eesti poliitikud aktiivselt selle nimel, et selgitada oma sõnumit liitlastele, keda tookord oli vähem kui praegu. On oluline, et Ukraina tipp-poliitikud teeksid sedasama tööd.

Euroopale meeldib kangesti kõnelda äratuskelladest, kuid tundub, neid ise eriti ei kuulda. Keegi ei räägi näiteks Nord Stream 2 ehitamise peatamisest, sellest, et äkki ei ostaks enam Vene nafat ja gaasi. Mis peaks juhtuma, et selliseid samme kaalutaks?

Tooksin siinkohal välja aspekti, mis on meediaruumis jäänud tähelepanuta. Euroopa Liit on olnud väga põhimõttekindel. Krimmi annekteerimisega seos on EL kehtestanud Venemaale sanktsioonid.

Praegu ei ole keegi vägede koondumise asjus sanktsioone kehtestanud.

Selle pärast, et ei ole toimunud rasket rahvusvahelise õiguse rikkumist. Euroopa Liit on Venemaa suhtes kehtestanud mitmesuguseid sanktsioone. Ühed mõistavad hukka keemiarelvade kasutuse, teised rahvusvahelise õiguse rikkumise ja Krimmi annekteerimise. Euroopa Liit on neid sanktsioone ühtselt iga poole aasta tagant pikendanud, et mõjutada Venemaad agressiivset poliitikat lõpetama ning rahumeelselt lahendama Ukrainas tekkinud kriisiolukorda. Euroopa Liit on olnud väga põhimõttekindel.

Hiljuti sai teatavaks, et Tšehhi idaosas asuva laskemoonalao plahvatus 2014 oli Vene eriteenistuste töö. Tšehhid on ise Vene diplomaate hulgi koju saatnud ja ootab seda ka Euroopa partneritelt. Kas see on ka meil plaanis?

On äärmiselt kahetsusväärne, et on tuvastatud järjekordne intsident, mille käigus on Vene luureohvitserid korraldanud tegevusi suveräänse riigi pinnal. Eestile on äärmiselt tähtis olla Tšehhiga solidaarne. Oleksime solidaarsed ka mõne teise liitlasega, kui selline palve tuleks. Eesti on ette võtnud mitmeid samme, mida Tšehhi palus. Oleme teinud ühisavalduse nii NATOs kui ka Euroopa Liidus. Jah, ka meie oleme välja saatmas Vene diplomaati.

Olete olnud suursaadik Tšehhis. Tegemist on vist ajaloolise madalseisuga Tšehhi-Vene suhetes?

Vene-Tšehhi suhted on olnud keerulised pikka aega. Oma kahe ja poole aasta jooksul Prahas nägin meedias tihti teated, kuidas tuvastati see või teine luuretegevus Tšehhi pinnal, korraldati näiteks küberründeid teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele. Vene-Tšehhi suhteid pingestas kindral Konevi monumendi ümber toimuv: Praha kuuenda linnaosa vanem viis monumendi keskväljakult ära. Kindlasti kahjustas suhteid see, kui Vene saatkonna ümbruse väljak nimetati hiljuti ümber Nemtsovi väljakuks. Madalseis Tšehhi-Vene suhetes oli käes juba mõni aeg tagasi.

Kui suur on tõenäosus, et Navalnõi tuleb vanglast eluga välja? Et ta võiks siis Eestisse pakku tulla?

Loodan väga, et Navalnõi tuleb sellest olukorrast eluga välja. Oleme palju teinud tema vanglast vabastamise kaasaaitamiseks. Tema kinnipidamine on vastuolus õigusriigi põhimõtetega, seda sõnumit on Vene Föderatsioonile edastanud nii Eesti kui ka Euroopa Liit ühiselt. On oluline, et Venemaa peaks kinni Euroopa inimõiguste kohtu hinnangust.

Kui tihe on praegu Eesti riigi kontakt Navalnõi meeskonnaga? Kui tõenäoline see on, et ta saab Eestis varjupaika?

Kohtusin tema meeskonnaga umbes kuu aega tagasi Brüsselis. Kui see vajadus tekib, siis on meil kontaktid olemas.

Märtsis nõustus USA president Joe Biden ühes saates väitega, et Putin on mõrvar. Kui keegi esitaks teile sellises vormis küsimuse, siis mida te vastaksite?

Sellistes küsimustes mõistab õigust kohus, mitte mina inimesena.

Toomas Hendrik Ilves on arvanud, et Euroopa peaks Putini samuti mõrvariks tunnistama. Kuidas sellesse suhtuda?

Selle üle on poliitikutel ja analüütikutel kohane mõtteid mõlgutada ning rahvusvahelises üldsuses seisukohta kujundada.

Mis on teie seisukoht? Kas Euroopa peaks Bideni eeskujul Putini mõrvariks tunnistama?

Mina ütleksin, et asjad ei ole veel nii kaugel.

Ilves arvas ka, et võiks lõpetada Venemaalt Euroopasse sõitmise viisade andmise. Teie seda ei poolda, kuid missuguse sõnumi annab maailmale see, kui Eesti ekspresident sellise soovituse annab?

On väga hea, et meie ekspresident, austatud Toomas Hendrik Ilves elavdab debatti sellistes küsimustes. Omalt poolt ütlesin, et Venemaa kodanikuühiskonna edendamise eesmärgil on hea, kui kontaktid inimeste vahel jätkuvad. Ekspresident pidas silmas seda, et viisarežiimi kaudu võib siia tulla ka selliseid inimesi, kes ei ole siia oodatud, kuid nendega tegelevad vastavad ametkonnad. Tavalised vene inimesed ei peaks kannatama.

Räägitakse Bideni ja Putini kohtumisest, Soome on jällegi valmis korraldama. Missugust sõnumit me sealt ootame?

On tähtis, et Vene ja Lääne suhted rahuneksid. Meile on tähtis, et Venemaa pöörduks tagasi rahvusvahelise õiguse ning rahvusvaheliste kohustuste täitmise juurde, lõpetaks raske inimõiguste rikkumise.

Teie esimest algatust välisministri ametis, Eesti-Vene piirilepingu teemaks tõstmist ei mõistetud kuigivõrd, seda peeti Keskerakonna sooviks tagasi saada oma vene valijaid. Olete öelnud, et see on valitsuse seisukoht, mida teie järgite. Missuguste argumentidega see kokkulepe siis koalitsioonilepingusse jõudis?

Koalitsioonilepingus seda ei ole. Teema panin välispoliitika ettekandesse, milles tutvustasin Eesti tänase valitsuse välispoliitika suundi. See on korraline kõne, mille välisminister veebruari keskel peab. Loetlesin selles laiapindsed tegevused eri valdkondades. Piirilepe oli üks neid asju, mille tõin esile, näidates, et Eesti valitsus on valmis edasi liikuma lepinguga, mis 2104 allkirjastati ja on seni ratifitseerimata.

Ehk siis see on ikkagi teie, mitte niivõrd valitsuse algatus?

Välisministrina toon mina välispoliitilised tegevused valitsuse lauale.

Kõik see, millest me oleme täna rääkinud, ongi argument, miks piirilepingu teema ajastust peetakse halvaks. Tõenäosust tulemuseni jõuda ei ole, seda näitaks ka teie kõne Lavroviga. Miks te seda üldse algatasite?

Eesti-Vene suhetes on ajastus pidevalt halb. Millal meil olid Venemaaga head suhted? Võib-olla president Jeltsini ajal, kui Vene väed Eestist lahkusid. Suhted on olnud vahelduvalt pingelised. Sellest hoolimata on tähtis lahendada lahtised küsimused, üks neist on piirileping.

Ütlesite, et see teema on ülepolitiseeritud ja tegemist on juriidilise küsimusega. Mida te õieti silmas pidasite?

Pidasin silmas, et leping on allkirjastatud mõnda aega tagasi ja ootab ratifitseerimist mõlema riigi parlamendi poolt. Eestile on tähtis, et ratifitseerimisprotsess liiguks edasi paralleelselt nii Eestis kui ka Venemaal.

Riigikogu võttis vastu pöördumise Soome parlamendi poole tööränne asjus. Mida olete teie isiklikult teinud töörände taastamiseks?

Töörände taastamisega tegeleme iga päev. Mina olen suhelnud välisministriga. Olen julgustanud Eesti ja Soome spetsialistide kokku kutsutud töörühma seda küsimust lahendama, töötama välja usaldusmeetmeid, mis aitaksid piiri uuesti avada. Tuleb silmas pidada, et piir on kinni koroonaviiruse leviku peatamiseks. Eesti trend on praegu positiivne, numbrid on kenasti kukkunud. Loodetavasti aitab see kaasa töörände kiirele avanemisele.

Ministri töökoht on üks ebakindlamaid maailmas. Mis on teie plaan B?

Eks ma vaatan siis ringi ja otsin endale järgmise töökoha, mis tundub huvitav.

Mis on teie suur eesmärk välispoliitikas?

Ma soovin, et Eesti välis- ja julgeolekupoliitika jätkub kindlatel alustel, et Eestit peetakse usaldusväärseks liitlaseks ning et Eesti välispoliitika põhineb kindlatel väärtustel: inimõigused, õigusriik ja demokraatia põhimõtetest kinnipidamine.