Ühe pühapäeva keskpäevaks on Pae 19 avalikku söögikohta kogunenud need, kel veidi vähem õnne kui tavalisel Euroopa pealinna elanikul. Siin jagatakse inimestele tasuta suppi, mis on nii mõnelegi tänase päeva ainus soe söögikord.

Koroonapiirangute tõttu pakutakse kapsasuppi ja leiba õues.

Mõnikord jagatakse ka kukleid, räägib Üllar. 48-aastane mees on kogenud ehitaja, oskab nelja keelt ja on... kodutu. Üllari peamine unistus on näha oma kaheksa-aastast poega.

"Ta elab praegu ema juures Rakveres. Ma olin kõige õnnelikum isa - esimene laps 40-aastaselt," rääkis Üllar.

Tallinnas on kokku kaks avalikku sööklat: Pae 19 ja Eha 8. Sööma tulevad mitte ainult kodutud, vaid ka tavalised pensionärid. Igal on oma lugu, igaüks tuleb oma põhjusel.

"Kord sõitis üks mees uue Mercedes-Benziga meile. Küsisin temalt - mis Sa siin teed? Ta vastas, et tal on vaja koera jaoks suppi," ütles Igor.

Suurel osal külastajatest sellist luksust pole. Kohale kogunevad noored, pensionärid ja eakad paarid. Nad kõik vajavad abi, nimelt sooja toitu. Mõned on tunnistanud, et pensionist või töövõimetushüvitisest ei piisa kõigi arvete tasumiseks ja külmkapi täitmiseks. Eriti kuu lõpus.

"Viimast korda sõin kolm päeva tagasi, ei suutnud kohale tulla," ütles kodutu. Kõik kinnitavad, et pealinna erinevates osades on vaja avada veel mitu sarnast kohta. "Vahepeal juhtub nii, et tunni või pooleteise pärast kõik on otsas, kuid soovijaid on palju. Kuid see pole minu otsustada. Las nad otsustavad linnavalitsuses.”

Selle ja järgnevate videote teema on paralleelmaailm. Vähesed inimesed teavad, kuidas elavad kodutud või tänavakoristajad. Mõne jaoks on teine maailm Venemaa televisioon ja vene köök. Kolmandale on selle portaali uudised majanduse ja poliitika kohta võõrad. Kuid meil kõigil on palju ühist, sarnased probleemid ja soovid. Mis meid ühendab ja milles me kunagi kokku ei lepi? Seda püüame mõista ja asume Delfi lugejatele näitama Oivaline Ajakirjanduse toel.

Statistikaameti andmetel elas 2019. aastal 2,3 protsenti riigi elanikkonnast ehk 30 500 inimest absoluutses vaesuses. See tähendab, et kuu sissetulek ei ületanud 221 eurot. 20,7 protsenti elanikkonnast elas suhtelises vaesuses ehk 272 700 inimesel oli leibkonna koosseisu arvestades kuine sissetulek alla 611 euro. Kas on võimalik selliste summadega ära elada?

Meie riigis ei ole statistikat, kui palju inimesi nälgib, kuid 2017. aasta andmetel elab Eestis sügavas vaesuses ligi 10 000 last, kelle jaoks on haruldane luksus korralikult söönuna magama jääda.