Migreen on neuroloogiline haigus, mis kuulub esmaste peavalude gruppi ja mille täpne tekkepõhjus ei ole teada. Seda iseloomustab tüüpiliselt ühepoolne, pulseeriv, mõõduka kuni tugeva intensiivsusega peavalu, millega võib kaasneda iiveldus või raskemal juhul oksendamine. Migreenihoole võib eelneda nn prodroom – mõned tunnid enne peavalu tunneb inimene end uimasena, ärritatuna, ei suuda keskenduda, on isutu vms. Auraga migreeni puhul võib esineda ka nägemishäireid, tuimustunnet ühel kehapoolel või kõnetakistust, samuti valguse-, müra- või lõhnatalumatust. Peavaluhoo ajal eelistab haige olla pimedas teki all, kuni peavalu järele annab.

Migreenihoog võib olla erineva intensiivsusega ja alati ei pea kõik eespool kirjeldatud sümptomid ka avalduma, näiteks auraga migreenihooge esineb umbes kolmandikul migreenikutest. Eestis, sarnaselt muu maailmaga, esineb migreeni umbes 17,7 protsendil inimestest täiskasvanud elanikkonnas.

Migreeniravi on mitmetahuline: mittemedikamentoosne ravi (näiteks füsioteraapia ja psühhoteraapia ning migreenipatsiendi harimine) ja medikamentoosne ravi, mis jaguneb hooraviks (valuvaigistid, iiveldusevastased ravimid) ning profülaktiliseks raviks.

Migreeni ennetava ravi eesmärk on migreenihoogude vähendamine

Migreeni ennetava medikamentoosse raviga alustatakse juhul, kui migreenihood on sagedased või väga raskesti kulgevad, ja juhul, kui migreenikul on üle kahe migreenihoo kuus. Ennetav ravi kestab minimaalselt kuus kuud ja raviefekt tuleb aegamööda, avaldudes alles paari-kolme kuu möödumisel ravi algusest. Migreeni ennetava ehk profülaktilise ravi eesmärk on migreenihoogude sageduse vähendamine ja hooravile alluvuse parandamine.

Migreeni ei ole võimalik „välja ravida”, küll aga on võimalik seda leevendada. Migreeni ennetavas ravis on pikemat aega kasutusel olnud näiteks südameravimid, epilepsiaravimid või antidepressantide gruppi kuuluvad ravimid. Nende toimemehhanismid ei ole üheselt selged, kuid efektiivsus migreeni vastu on dokumenteeritud.

Viimastel aastatel on ennetava ravina kasutusele võetud uus ravimigrupp

Ennetavas ravis on kasutusse tulnud CGRP-vastased monoklonaalsed antikehad, mille eeliseks on harvem manustamine (üks kord kuus või üks kord kvartalis süstitavad preparaadid) ja vähem kõrvaltoimeid võrreldes varem kasutatud ennetavate profülaktikumidega.

Kliiniliste uuringute faasis on veel mitmeid hoo- ja profülaktilisi ravimeid, mis ei ole veel ravitöösse jõudnud. Lisaks arengutele medikamentoosses ravis on loodud Eesti Migreeni ja Peavalu Patsientide Ühing – patsiente ühendav organisatsioon, mille eesmärk on pakkuda patsientidele ja nende lähedastele erinevaid hariduslikke, teaduslikke ning kliinilisi vahendeid, et migreenihoogude ja peavaludega igapäevaselt paremini toime tulla.

Ennetava ravi põhieesmärk on patsiendi elukvaliteedi parandamine

Migreen ei ole eluohtlik haigus, kuid see võib elukvaliteedile laastavalt mõjuda. Sageli tuleb ette, et migreeniku tööandja või ka sõbrad-tuttavad, kes ei ole migreeniga varem kokku puutunud, ei mõista tema läbielamisi. See haigus võib põhjustada patsiendile mitte ainult elu halvavaid peavaluhoogusid, vaid ka peavaluhoogude vahelist häbi- ja süütunde tekkimist oma haigusele kaotatud aja ning täitmata jäänud kohustuste pärast. Seega põhjustab migreen sotsiaalmajanduslikku kahju nii indiviidile isiklikult kui ka ühiskonnale.

Ennetava ravi efektiivsus on väga individuaalne ja seda ei ole võimalik ette ennustada. Oluliseks teguriks on ka ravimite kõrvaltoimed – mõnikord on ravim küll efektiivne, kuid põhjustab kõrvaltoimeid, mida patsient ei talu ja seetõttu ei saa ravi jätkata. Tablettravi alustatakse alati väikeste doosidega ja koguseid suurendatakse järk-järgult aja jooksul kuni toimiva annuseni – nii saab mõningaid kõrvaltoimeid vältida ning nende tekkides on võimalik ravi katkestada ja vahetada teise profülaktikumi vastu. Uuringud on näidanud, et CGRP-vastaste monoklonaalsete antikehade kõrvaltoimete profiil on soodsam kui seni kasutuses olnud profülaktilistel ravimitel, see tähendab, et ravi CGRP-vastaste antikehadega on paremini talutav.

Mida teha, kui kahtlustad migreeni?

Migreenikahtluse korral tuleks esmalt pöörduda oma perearsti poole, kes suudab tüüpiliste juhtude puhul hästi diagnoosi püstitada, hooravi määrata ning alustada ja jälgida profülaktilist ravi. Vajadusel suunab perearst patsiendi neuroloogi vastuvõtule või e-konsultatsioonile.

Väga ägeda migreenihoo korral, mis ei taha ravile alluda või kipub pikale venima, võib kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.

Teva on ravimifirma, kelle ravimeid kasutab igapäevaselt üle 200 miljoni inimese üle maailma. Kroonilisi haigusi põdevad patsiendid oma erinevate lugudega on meid innustanud otsima nende probleemidele lahendusi. Seetõttu lõime veebikeskkonna „Tervise eest hoolitsemine”, mis koondab endas erinevate patsientide lugusid ning kasulikke teadmisi ja näpunäiteid, mis muudavad elu kroonilise haigusega lihtsamaks ja nauditavamaks.