VIDEO | Abituriendid vabatahtlikust lõpueksamist: "Kui ma tahan tulevikku, siis pole valikut seda mitte teha!"
(52)“Ega midagi väga erinevat ei olnud - lihtsalt mask ja kiirtest tulid juurde,” kirjeldasid eksaminandid tänavuse eesti keele eksami korralduslikku poolt, mis oli oma olemuselt ja sisult riigieksam nagu iga teine. Teist aastat järjest teeb eksamid eriliseks see, et need on vabatahtlikud. See tähendab, et nii eesti keele, matemaatika kui võõrkeele eksamit ei loeta gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks ning õpilane võib keskkooli lõputunnistuse kätte saada ka ühelegi ilmumata. Õpilased said sellest teada vaid viie päeva eest, möödunud neljapäeval.
“Ma mõtlesin juba ette, et kui peaks olema vabatahtlik, siis ma teen niikuinii ära - ikkagi 12 aastat õpitud ja tahaks ise teada, mis tasemel oled,” rääkis üks Tallinna 21. Kooli abiturient, kelle arvates oli eksam ootuspäraselt raske. Ta leidis, et eksami vabatahtlikuks kuulutamine ei oleks tohtinud tulla kellelegi erilise üllatusena, kuna eelmise aasta lõpetajaid, kes olid tänavustest oluliselt vähem distantsõppel, tabas sama saatus.
Mitmed õpilased tunnistasid, et neile valmistas tänavune eksam tavapäratu ettevalmistusperioodi tõttu oodatust rohkem raskusi.
“Ettevalmistus oli kindlasti teistmoodi kui muidu, väga keeruline oli,” tunnistas 21. keskkooli abiturient Irene. “Kõik oli video vahendusel, konsultatsioonidele oli päris raske keskenduda. Väga ei saanud korrata isegi lõpuks, meil lõppes kool alles üleeile.”
Kuigi leidus ka neid, kes kodust ettevalmistusperioodi nautisid, olid klassikaaslased Irenega suuresti päri. Eriti, kuna kodust tuli sooritada ka proovieksam. “Seda tehti täiesti iseseisvalt arvutist. Nii et see oli kõigi enda aususe peale.”
Olgugi et eksamid olid vabatahtlikud, ei paistnud õpilased nendesse nii suhtuvat. Osati, kuna valikuvabadus sai selgeks nii hilja ning sooviti pika koolitee jooksul õpitut ka tõestada, kuid peamiselt, et ülikooli sisse saada.
“Ma isegi ei mõelnud sellele, et ta on vabatahtlik,” tunnistas koolimajast enesekindlal sammul välja marssinud noormees. “Kui ma tahan tulevikku, siis pole valikut seda eksamit mitte teha.”
Õpilased tunnistasid, et ka õpetajad ei teinud eksami vabatahtlikuks muutmisest suurt numbrit - kuigi keegi loobujaid keelama ei hakka, soovitatakse eksamid ikka ära teha, kasvõi igaks juhuks. Ühe küsitletu sõnul ei tea ta kooli pealt kedagi, kes eksami tegemata oleks jätnud.
See peaks head meelt tegema haridus- ja teadusminister Liina Kersnale, kes julgustas õpilasi olude kiuste siiski eksameid sooritama. Tema sõnul oli lõpetamistingimuste paindlikumaks muutmine vastutulek teist õppeaastat kriisioludes õppinud abiturientidele.
Sel aastal lisati tavapärasele eksamile ja järeleksamile veel üks lisaeksam, mis tähendab, et igas aines on võimalik riigieksamid sooritada kolmel erineval kuupäeval.
Erinevalt gümnaasiumist on põhikooli lõpetamiseks eksamitel osalemine kohustuslik, kuid eksamite tulemused ei mõjuta põhikooli lõpetamise otsust, vaid esitatakse lõputunnistusel protsendina maksimaalsest tulemusest.
