Koduaia kõrval olev mets ja kõrvalised veesilmad panid muretsema nii vanemad kui politseinikud, kes last koduümbrusest otsisid. Teiste seas kaasati otsingutele ka teenistuskoer.
Veidi vähem kui tunni möödudes tuli politseisse juba järgmine kõne: üks külaelanik märkas oma maja juures ekslevat last. Selgus, et põnn oli jõudnud kodust umbes kilomeetri kaugusele vantsida. Leidja sõnas, et kui tavaliselt on ta õuel vaid võõrad kassid-koerad, siis nüüd oli üllatus ikka üksjagu suur, kui ta ühtäkki hoopis uitava lapse otsa sattus. Tänu sellisele tähelepanelikkusele jäi olemata oht lapsele, mis võinuks teoks saada siis, kui ta omapäi edasi seigelnuks. Aitäh sulle, Merili, et märkad ja aitad!
