Piirangute kärpiv mõju koroonastatistikale on andnud voli mõtiskeludele, mille kohaselt võiks riiki asuda avama tükiti ehk lausa varemgi, kui algselt paika pandud sai. On aeg tõesti käes? Või on avamissignaalid tulnud valitseva eliidi seast väheke rutakalt?

Risk nõuab õigustust

Andmata ebapiisava info tõttu kindlat seisukohta ei emma ega kumma küsimuse suhtes, märkis mikrobioloogist teadusnõukoja liige Andres Merits Delfile, et igasuguse avamise puhul tuleb silmas pidada ühte peamist põhimõtet: nakkuskordaja ei tohi ületada numbrit "1" .

"Saame lubada endale seda, et viiruse leviku languse kiirus väheneb, aga mitte seda, et langus asenduks tõusuga," sõnas Merits. "Selge on see, et ükstapuha, milliste piirangute leevendamine vähendab nakatumiste languse kukkumise tempot. Küsimus seisneb selles, kui palju."

Merits ütles, et tema enda soovitus on kaheldava valiku ilmnedes pigem mitte riskida. Algselt plaanitud piirangutega jätkamine tähendaks tema silmis "kindla peale minekut".

"Kui hakata tõesti leevendama piiranguid, on olulised baasnumbrid - kui need pole väga kõrged, siis on talutav ka väiksema kiirusega vähenev koroonaviiruse levik," selgitas mikrobioloog. "Küll aga on probleem ennustada seda, mis täpselt toimuda võib - meil ei ole valemit, kuhu panna kolm erinevat tegurit: leevenduse, hooajalisuse ja vaktsineerimise mõju. Oleks hea, kui selline valem eksisteeriks, aga paraku nii pole."

Merits nentis, et siinkohal tuleb lähtuda varasemast kogemusest, teiste riikide praktikast ning valitsuse enese riskitunnetusest - kas ja kui palju n-ö õnne katsuda.

Hetkene trend on positiivne

Üldises võtmes näeb Merits aga piirangute tugevat mõju nakkusega seotud statistika ahendamisele - kuigi tänased positiivsed testitulemused moodustasid taaskord natuke suurema protsendi koguarvust kui eile, ei tasu mikrobioloogi sõnutsi liiga kiiresti pea ees järeldustesse sukelduda.

"Üks päev ei näita midagi," ütles ta. "Kuna testi võtmise päev ei pruugi minna kokku analüüsi kuupäevaga, on oluline vaadata andmestikku, mis näitab tulemusi testi võtmise päeva järgi. Tänane nakatunute number võib kompenseerida näiteks eilset vähest koroonapositiivsete arvu."

Merits selgitas, et mõningates maakondades analüüsitakse teste näiteks üle kahe päeva. Lisaks tuleb silmas pidada muid aspekte - nagu näiteks logistika.

"Olulisem on pikema trendi jälgimine," ütles teadusnõukoja liige lõpetuseks. "Kellelegi ei meeldi suur number, aga järeldusi teha on vara. Hetkel näitab kõik, et viiruse levik väheneb kiiresti."

Taustast

Valitsus on võtnud arutelusse idee lõdvendada piiranguid enne algselt seatud tähtaeaga - enne 26. aprilli. Terviseametis ei olda ideega päri, väljendades seisukohta, et targem oleks alustada piirangute leevendamisega alles maikuu alguses, mil haiglaravikoormus koroonapatsientide poolt peaks olema juba drastiliselt alanenud.

Rõhk ühiskonna avamisel langeb eelkõige koolide peale, päästmaks käesoleva aasta hariduses nii palju, kui veel vähegi võimalik. Viroloog Irja Lutsar on samuti toonitanud, et esmalt võiksid avamisele minna haridusasutused. Suurima tõenäosusega avataks neid samm-sammu haaval.

Üldises joones on piirangute mõju koroonat puudutava statistika suhtes ilmne: kõver on langenud allapoole nii nakatunute arvu kui ka haiglapatsientide puhul. Kõrgel püsivad endiselt intensiivravis viibijate numbrid ja surmajuhtumid, mis Irja Lutsari sõnul on ka viimased arvud, mis piirangute kehtestades langema asuvad. Piirangute mõju tulemusena on aga juba asutud haiglates tasapisi COVID-19 haigetele mõeldud lisavoodikohti ümber profileerima muudesse osakondadesse.