Tšehhi saadab riigist välja 18 Vene diplomaati, pidades neid vastutavaks 2014. aasta plahvatuses
(186)
2014. aasta oktoobris raputasid Prahast 330 km (205 miili) kagus asuvat Vrbetice depood mitu plahvatust, tappes kaks sealset töötajat, kirjutas Reuters.
Tšehhi peaminister Andrej Babis sõnas 17. aprillil televisiooni otseülekandes, et riigi ametivõimudel on "põhjendatud kahtlus Venemaa luureteenistuse GRU ohvitseride osalemise kohta Vrbetice piirkonnas asuva laskemoonalao plahvatuses". Babis on vihjanud asjaolude loomusele sõnadega "enneolematu" ja "skandaalne".
Tšehhi välisministri kohusetäitja Jan Hamáček ütles, et salateenistuse töötajatena määratletud 18 Venemaa diplomaadil tuleb lahkuda riigist 48 tunni jooksul. Otsusest anti teada eile, laupäeval. Hamáčeki sõnul otsustas ta riigist välja saata kõik Prahas viibivad Vene saatkonna töötajad, kuna Tšehhi salateenistuse töötajad olevat teinud kindlaks nende seotuse Venemaa salateenistustega.
Säärane hulk väljasaadetud diplomaate on andnud alust nimetada praegust perioodi Venemaa ja Tšehhi vahel kõige pingelisemaks ajaks alates Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest.
Millist vastukäiku oodata? Nagu üks Venemaa uudisteagentuurilne infot jaganud diplomaatiline allikas mainis, võib Tšehhi valitsuse otsus ajendada Venemaad kaaluma Moskvas asuva Tšehhi Vabariigi saatkonna sulgemist.
USA saatkond Prahas ütles Twitteris, et Washington "seisab oma alalise liitlase Tšehhi Vabariigiga. Me hindame nende samme, mille alusel tuleb Venemaal Tšehhi pinnal tehtud ohtlike tegude eest vastutus kanda".
Seos Skripali mürgitamisega?
Jan Hamáček tõi praeguse juhtumi suhtes paralleeli Vene spiooni Sergei Skripali mürgitamisega Suurbritannias 2018. aastal, mil Suurbritanniast saadeti välja 300 Vene diplomaati. Venemaa eitab oma seotust Skripali mürgitamisega siiani.
Lisaks märgiti valitsusest, et kaks Skripali mürgitamisega seotud isikut - Aleksandr Petrov ja Ruslan Boširov - on kahtlustatavad 2014. aasta plahvatuse kaadritagustes toimingutes, mistõttu on Tšehhi julgeolekuteenistused otsimas aktiivselt ka neid kahte isikut. Sealne politsei teatas, et mõlemad mehed olid Tšehhi Vabariigis arvatavasti 11. oktoobrist kuni 16. oktoobrini 2014, plahvatuse päeval. Esmalt viibisid nad Prahas, hiljem aga ka idapoolsetes piirkondades, kus asub kurikuulus Vrebtice depoo.
Venemaa uudisteagentuur Interfax palus seepeale kommentaari kõrgelt Vene välispoliitikaametnikult Vladimir Džabarovilt, kelle sõnul on Praha väited absurdsed ja märkis, et Venemaa reageerimine sellisele otsusele peaks olema proportsionaalne.
Interfaxis kirjutati anonüümse allika kommentaari põhjal, et neid isikuid Venemaa välja ei anna.
"Vene seadus keelab Vene riigi kodanike väljaandmise välisriigile kuriteo toimepanemises välisriigi territooriumil," tsiteeriti allikat.
Babis ütles, et Tšehhi uurimine sidus kahtlusalused Venemaa sõjaväeluure GRU üksusega 29155 (üksus, mis New York Timesi 2019. aasta info kohaselt oli oli Venemaa luuresüsteemi eliitüksus, kel oskus nii õõnestada, saboteerida kui ka mõrvata).
Taustast
Diplomaatide väljasaatmine Tšehhist asetub pikemasse rodusse, kuhu kuuluvad ka näiteks Poola ja Ameerika Ühendriigid: viimane teatas otsusest saata riigist välja Vene diplomaadid valimistesse sekkumise, küberrünnakute ja muude kahjustavate tegevust läbiviimise tõttu, misjärel Poola reageeris samal päeval kolme Vene diplomaadi väljasaatmisega, põhjendades seda nimetatud isikute poolse ohtliku tegevuse tõttu.
Venemaa vastas nii USA kui ka Poola diplomaatide väljasaatmisega. Saadikute vahetamine käib jooksvalt ka kõrvalliini pidi Venemaa ja Ukraina vahel.
