Kui täpselt nädal aega tagasi oli haiglatesse sisse kirjutatud 576 koroonapatsienti, siis tänaseks on see number vähenenud pea veerandi võrra: laupäevahommikuse seisuga oli COVID-19 patsientidele mõeldud voodikohtadest hõivatud 448. Veelgi murrangulisem on võrrelda nakatumisstatistikat - kui läinud laupäeval oli möödunud ööpäeval registreeritud koroonapositiivsete arvuks 639 (12% testide koguarvust), siis tänane arvandmestik näitab vastava tulemusena 333 (6,4% testide koguarvust).

Surmade arv näib püsivat aga sarnasel tasemel - 10. aprillil teatati 14 koroonaga seotud surmajuhtumist, täna 12. Tõsi, tuleb tõdeda, et nädala lõikes on surmade arv langenud. Ent teistele statistilistele teguritele omane järsk kukkumine on jätnud hukkunute osakaalu laias laastus puudutamata.

Mida kõikide nende numbrite taustal arvata?

Suunaks deeskaleerimine

Lääne-Tallinna Keskhaigla juht Arkadi Popov märkis Delfile, et praegune koroonastatistika vastab nädalaid tagasi väljendatud ootustele ning võimaldab haiglatel kergemalt hingata.

"Olukord rahuneb igal pool. Eeldasime tegelikult poolteist-kaks nädalat tagasi, et selline seis peaks tänaseks tekkima - oli näha, et haigestunute arv on langustrendis, misjärel pooleteise nädala pärast pidi teoreetiliselt langema ka haiglaravi vajavate patsientide number," kirjeldas Popov, kuidas statistilised ennustused tõeks said. "Ka kiirabikutseid, mis on seotud COVID-19 haigusega, on vähem."

Popov väljendas koroonapatsientide arvu kukkumise taustal tuleviku suhtes optimismi: vabu kohti leidub aina enam, mistõttu on kõnealuseks teemaks Põhja-Eesti haiglate seas deeskaleerimise protsess.

"Meedikud mõtlevad selle all COVID-19 ravivõimekuse vähendamist ja COVID-19 voodikohtade arvu langust, mis võimaldab ümber profileerida voodikohad, mis olid ekstra tekitatud COVID-19 patsientide raviks," sõnas Popov.

Haiglatöölised ootavad hetkel Terviseametilt ja hädaolukorra meditsiinijuhilt vastavaid korraldusi. Viimane märkis Delfile, et kuigi korraldus haiglavõimekuse kindlustamiseks laiemas plaanis on Terviseameti direktorilt tulemas, tegeletakse koroonahaigetele mõeldud voodikohtade ümber suunamisega juba praegugi.

"Korralduse esmärgiks on liikuda selle suunas, et intensiivravikoormus COVID-19 haigete puhul langeks Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi peale, samal ajal kui muud nakkuskeskuses Tartus, Tallinnas, Pärnud ja Ida-Virumaal raviks teisi koroonajuhtumeid," kirjeldas hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule suuremat pilti. "Sinna on aga veel tükk aega. Hetkel on oluline suunata koroonahaigete voodikohti ümber, tehes haiglatega koostööd. Selline deeskaleerimine algas juba eelmise nädala lõpus."

Urmas Sule märkis, et Terviseameti peadirektori kinnitatud korraldus on valmimas selleks, et tulevikus oldaks võimalike haigete tulvaks võimalikult efektiivselt valmis.

"LAVi tüvi pole kõige suurem probleem Eesti jaoks," väljendas oma nägemust Lääne-Tallinna Keskhaigla juht Arkadi Popov.

Surmade languse ootuses

Kui paari nädala eest prognoositud numbrid osutusid nakatunute ja haiglapatsientide statistikat silmas pidades tõeks, siis mida lubavad arvutused endiselt üsnagi kõrgel püsiva surmade statistika osas?

"Selle haiguse puhul suremus kahjuks täielikult ei kao. See haigus on jätkuvalt potentsiaalselt surmav nii vanemate inimeste kui ka nende isikute jaoks, kel on kaasuvad haigused," nentis Popov teemaga algust tehes. "Seetõttu ei saa ka ennustada, et suremine läheb lähiperioodil täielikult nulli. Suremus eksisteerib põhimõtteliselt selle haigusega koos ka tulevikus. Küll aga võib eeldada, et suremus langeb tõsiselt 2, 3 või lausa 4 nädala jooksul."

Ka viroloog Irja Lutsar märkis, et surmade arvu järsemat langust on pikemas perspektiivis keeruline ennustada. Küll aga tõdes ka tema, et koroonaviirust puudutava statistika dünaamika vastab eeldustele.

"On täitsa selge, et kõigepealt langeb nakatumine, siis järgneb haiglasse saattunute lang, ning alles seejärel surmad," sõnas teadusnõukoja liige. "See on küll vastupidine selle suhtes, kuidas kõik algas: kõigepealt oli palju nakatunuid, seejärel satuti aina rohkem haiglasse ning alles siis kerkis ka surmajuhtumite arv kõrgustesse."

Üks tüvi, teine tüvi, kolmas tüvi...

Terviseameti pressikonverentsil märgiti nädala alguses, et tähelepanu peaks pöörama Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) tüvele, mida leidub hetkel teadaolevalt 37 inimesel. Lutsar märkis, et kaks kolmandikku LAVi tüvest on toodud sisse reisidelt - peamiselt Tansaaniast või Egiptusest, ent juhtumeid leidub ka Soomest ja teistest Euroopa riikidest saabunute näol.

Kuivõrd suurt ohtu see endast Eesti elanikele kujutab, kui võtta arvesse, et AstraZeneca vaktsiin (millega on poogitud väga suur arv siinsetest vaktsineeritutest) selle vastu erilist kaitset ei tundu pakkuvat?

Irja Lutsar täheldas alustuseks, et esimene LAVi tüvi leiti Eestis juba jaanuari lõpus. Selle aja jooksul on teinud võidukäigu aga Briti tüvi, mida esineb valdaval osal nüüdsetest nakatunutest.

"Minu spekulatsiooni kohaselt laiutab Eestimaal Briti tüvi ja ei lase LAVi omal võimust võtta," väljendas Lutsar oma nägemust põhjenduse suhtes, miks too viimane koroonaviiruse variant siin mail siiani vähest elujõudu näidanud on. Küll aga ei tasu sellesse kergelt suhtuda: Lõuna-Aafrika Vabariigi näitel on tegemist sama ohtliku variatsiooniga kui Briti tüve puhul.

"Minu spekulatsiooni kohaselt laiutab Eestimaal Briti tüvi ja ei lase LAVi omal võimust võtta," sõnas viroloog Irja Lutsar.

Lutsar ei tihka oletada, kui laialdaselt LAVi tüvi tegelikkuses vohada võib. Siiani näib selle levik üsnagi hästi käsitletud olevat. Probleemseks peab ta küll asjaolu, et mujal maailmas on täheldatud LAVi tüve nakkumist ka vaktsineeritud isikutele.

"Iisraeli uurijad täheldasid, et vaktsineeritute hulgas nakatunutest olid enamus juhud LAVi tüvega. Mittevaktsineeritutel oli vaid 1 nakatunul LAVi tüvega," kirjeldas Lutsar ühte uuringut. Iisraelis on kasutatud pookimisel peamiselt Pfizer/BioNTechi vaktsiini.

Lutsar sõnas, et kõik vaktsiinitootjad on disainimas uusi vaktsiine, mis töötaks ka värskemate tüvede vastu. Pfizer ja Moderna puhul räägitakse näiteks tõhustussüstidest, mis aitaks kindlustada vaktsiini kaitset uute koroonaviiruse variatsioonide vastu. Ent kuna ja kuidas, Lutsar öelda ei teadnud.

Arkadi Popov märkis, et kuigi LAVi tüvi näib levivat kiiresti just noorte inimeste seas, pole täheldatud, et too variant tekitaks raskemaid haigusjuhtumeid.

"Selles kontekstis võin pakkuda, et Brasiilia tüvi on nakatavam ja haiguse kulg võib olla raskem, seega loodan, et see tüvi Eestisse ei pääse," osutas Popov tähelepanu Lõuna-Ameerikas vohavale tüvele, mida peetakse ohtlikumaks teistest COVID-19 variatsioonidest. "LAVi tüvi pole kõige suurem probleem Eesti jaoks."

Kõige selle taustal innustab Lutsar jätkama vaktsineerimist nende vaktsiinidega, mis on.

"Britid kasutasid ohtralt AstraZenecat, ent inglased ei ole raporteerinud, et massiliselt oleks tekkinud uusi infektsioone. Ka Iisraelis pole palju juhtumeid," põhjendas viroloog. Küll aga rõhutas ta, et probleem pole veel lahendatud, mistõtu tuleb inimestel endiselt ettevaatlik olla - ka vaktsineerituna.

"Tahaks öelda, et on nii või ei ole naa, aga lahtisi otsi on palju," nentis Lutsar.