Tanel Kiik selgitas, et Eesti lähtub vaktsiinide kasutuselevõtul Euroopa ravimiameti heakskiidust ja Euroopa Komisjoni väljastatud müügiloast. "Sputnik V vaktsiin on hetkel Euroopa ravimiametis eelhindamisel, mille raames tuleb tootjal esitada läbiviidud teadusuuringute tulemused ning muu vajalik info vaktsiini efektiivsuse, ohutuse ja kvaliteedi (sh tootmisstandardite) kohta. Eelhindamise läbimise korral on tootjal võimalik esitada ka ametlik müügiloa taotlus," ütles Kiik.

Kui ravimiamet peaks Sputnik V-le rohelise tule andma, pole selge, kas Eesti seda siiski ostaks, kuna Kiik seda ei täpsustanud. Peaminister Kaja Kallas on aga öelnud, et riik hangib kõiki Euroopa ravimiameti poolt heaks kiidetud vaktsiine.

Soome rahvastiku- ja sotsiaalminister Krista Kiuru teatas täna, et Soomes kavatsetakse alustada läbirääkimisi Venemaaga Sputnik V koroonavaktsiini saamiseks.

Kuna Euroopa Liidu ühishankes Sputnikut pole, ei oleks see ka hanke reeglite vastu.

Teine koostis

Suurbritannia menukas teaduslik meditsiiniajakiri The Lancet kirjutas veebruari lõpus, et Sputnik V paistab olevat koroonaviiruse vastu efektiivne ning inimesele ohutu.

Küll aga väitis Sputnik V-d tellinud Slovakkia aprilli alguses, et Venemaa saatis neile teistsuguse koostisega vaktsiini. Slovakkia ravimiamet viitas, et koostis pole sama, mida analüüsiti The Lancetis.

Venemaa otseinvesteeringufond RDIF, kes vastutab vaktsiini ekspordi eest, hakkas Slovakkia väidetele aktiivselt vastu, tituleerides need "libauudisteks". RDIF väitis, et Slovakkia ei testinud vaktsiine heakskiidetud laboriteks ning see on omavahelise lepingu rikkumine ning sabotaaž.