Vabatahtlikud koos era- ja avaliku sektoriga panevad vaktsineerimise hõlbustamiseks õlad kokku: heasoovlikest inimestest üksi ei piisa
(5)
Märtsis kirjutasime vabatahtlikust algatusest, mille eesmärk on ulatada abikäsi eakatele ja teistelegi, kes Digiloo portaalis vaktsiiniaega broneerides juhendamist vajavad. Projekti raames pani selle eestvedaja Ivo Brent Õunapuu püsti broneerimekoos.ee veebilehe, mis toob kokku vabatahtlikud ja abivajajad. Toona ütles ta, et kui riigil on raske, tuleb abikäsi ulatada. Nüüd on ideele õla alla pannud ka haigekassa, advokaadibüroo Sirel & Partnerid ning Telia. Viimase loodud kõnekeskuse abil vabatahtlikud vaktsiiniaja broneerijaid juhendavadki. Õunapuu räägib, millised arengud on projekti vedamisel vahepeal toimunud.
Kui viimati projektist kirjutasime, siis oli see veel algusjärgus ja mitmete küsimärkidega. Vaid vähem kui kuu ajaga olete teinud suure hüppe. Viiruseabist on saanud broneerimekoos.ee. Mis vahepeal tehtud on?
Olen tegelenud erinevate eesmärkide püstitamisega. Samuti koostöös partneritega nii õigusalaste kui tehniliste aspektidega. Täna on meie partneriteks haigekassa, Telia ning advokaadibüroo Sirel & Partnerid. Asutasime MTÜ Vabatahtlik Koroonaabi, avasime kõnekeskuse telefoninumbri 6003033 ja uue veebilehe, mis on saadaval ka vene keeles.
Advokaat Mihkel Kivisalu ja jurist Silvia-Anna Gerontidi abiga sõnastasime heategevusorganisatsiooni põhikirja ja koostasime liikmelepingu põhja, mida kasutame iga uue vabatahtliku liitumisel.
Esialgu võtame vabatahtlik Julia Kerovaga kõnesid vastu iga päev kell 10:00 - 14:00. Need ajad võivad tulevikus muutuda. Telia ja haigekassa abil alustame kommunikatsioonitegevusega, mis loodetavasti aitab abi abivajateni viia ja toob juurde uusi vabatahtlikke.
Kui suureks takistuseks on Eestis bürokraatia, millest tuleb läbi murda, kui on soov vabast ajast ja heast tahtest midagi ühiskonna hüvanguks ära teha?
Tuleb tunnistada, et kui tugevaid ja kogenud partnereid kambas pole, siis paari üksiku heasoovliku inimesega märkimisväärseid tulemusi ei saavuta. Kõike, milles partnerid abiks saavad olla, on raske lühidalt sõnadesse panna. Ilma Teliata ei oleks me näiteks saanud tasuta piiramatu abistajate hulgaga kõnekeskust, ka nende kommunikatsioonitegevuseta oleks meil massidesse keeruline jõuda.
Erasektori partner tahab näha, et algatust toetab ka keegi avalikust sektorist. Selleks et koostöölepinguid teha, peab olema juriidiline keha. Seega tuli meil MTÜ asutada. Siin nõuab seadus kahte asutajaliiget. Alustasin projekti koos oma 17-aastase sugulase Hans-Gregor Õunapuuga ja tema teiseks asutajaliikmeks vormistamine nõudis vanemate kirjalikku nõusolekut ning lisaks notariaalset asutamisdokumentide kinnitamist.
Kui selline tunnustatud ettevõte nagu Telia meie algatusele õla alla paneb, siis nende jaoks on väga oluline, et kogu juriidiline pool, muu hulgas andmekaitset puudutav, oleks korrektne. Seetõttu osutus ka koostöö advokaadibürooga möödapääsmatuks. Siin aitas meid Sirel & Partnerid, kus mul on õnn tunda üht empaatilist ja abivalmis advokaati Mihkel Kivisalu. Kogu juriidiline pool kontrolliti kokkuvõttes kolmekordselt üle, seda tegid eelmainitud advokaadibüroo töötajad, haigekassa õigusosakonna juhataja Ergo Pallo ning Telia juristide meeskond.
Haigekassa avalike suhete juht Evelin Trink, Telia toetustegevuste juht Elo Võrk ja Telia PR projektijuht Karl Gustav Adamsoo on kõik täie pühendumusega abiks olnud ja kogu oma ärkveloleku aja vältel minu igasugustele küsimustele operatiivselt vastanud. Koostöö haigekassa ja Teliaga seisneb lähitulevikus peamiselt kommunikatsioonitegevuses. Telia osas ei saa ära unustada ka muidugi kõiki tehnilisi kõnekeskuse, veebi- ja e-posti majutusega seotud küsimusi.
Kui suur on vabatahtlike huvi ja kuidas toimub nende koolitamine? Mis taustaga inimesed nad enamasti on?
Nüüd kui kogu raamistik on valmis, kutsungi meeskonnaga liituma kõiki vabatahtlikke, kellele meie missioon korda läheb. Abivajajate juhendamine on väga lihtne ja sellega saab hakkama igaüks, kes on broneerimisprotsessi ise korra läbi teinud. Sotsiaalministeerium, TEHIK ja haigekassa koostasid samm-sammulise digiregistratuuri juhendi. Abistamise saab kiirelt selgeks, kui see pilt üle vaadata.
Vabatahtlike koolitus on kiire, piisab vaid ühest proovikõnest ja KKK läbivaatamisest. Ootame liituma igasuguse taustaga inimesi, kes tunnevad, et suudavad abivajajatele nõu andes telefoni otsas rahulikuks ja heasoovlikuks jääda.
Milline näeb välja ühe vabatahtliku algatuse projektijuhi argipäev?
Tegevused on seinast seina, iga päev on täiesti erinev. Terve päev on palju suhtlemist, tuleb genereerida ideid, planeerida tegevusi, määrata nende prioriteete, osaleda koosolekutel, hallata veebilehte, kõnekeskust ja sotsiaalmeediat.
Alates tänasest hakkame värbama ja kiirkoolitama vabatahtlikke. Seoses projektiga on tööpäevad enamasti 10-tunnised. Hiljem sõidan veel 4 tundi Bolti, et lasta ajul puhata ja päevasündmustel settida. Samuti toob see vabatahtliku töö kõrval mõningase sissetuleku. Tihti tuleb söömine, tervisesport, uni ja sõpradega koosolemine edasi lükata.
Mida toob tulevik ja kui paljusid inimesi aidata loodate?
Kogu tehniline ja juriidiline pool ning koostööraamistik on lõpuks valmis. Varsti algab suurem kommunikatsioonitegevus. Peame jõudma õigete inimesteni ja edasine on kõik nende kätes – kas abivajajad küsivad abi ja kas abivalmid tulevad appi. Praegu aitame riskirühma kuuluvaid inimesi ja eesliinitöötajaid. Kutsun kõiki üles julgelt helistama, tulevikus ka nooremaid, kui vaktsineerimisaeg nendeni jõuab. Kaitseme koos ennast, teisi, säästame tervishoiutöötajaid ja hoiame Eesti riigi rahalisi ressursse!
Lugusid inspireerivatest inimestest, heategijatest ja nende väärt ettevõtmistest ootame aadressil jagamehead@delfi.ee!
