Läkitus valmis juba hulk aega tagasi: 2. märtsil, kuid liigset tähelepanu see avalikkuses pälvinud ei ole. Seda tühimikku proovibki nüüdne saade täita.

Kolme V läkituse märksõnad on vastutus, vaktsineerimine ja ventilatsioon. Inimeste vastutusest viiruseleviku tõkestamisel ja vaktsineerimise olulisusest räägitakse iga päev. Küll aga on vähem tähelepanu pälvinud ventilatsiooni olulisus.

Kas hea ventilatsioon on viiruseleviku tõkestamise kuldvõtmeke? Kuidas see töötab? Ja mis kasu on uuendatud ventilatsioonist tulevikuks? Neile küsimustele saab vastuse, kuulates “Erisaadet”.

Alustame ikka algusest

Eesti teaduste akadeemia 3 V kava algab mõttega: “Passiivsete meetoditega oleme suutnud tõsist vastupanu osutada, kuid siiski rohkem kui ühe lahingu kaotanud”.

Mida see tähendab? Soomere selgitas, et kriisiga on võimalik hakkama saada passiivsete meetoditega: hoidudes nakatumisest, ravides ja vaktsineerides inimesi. “Need kindlasti toimivad ja annavad väga head efekti, aga kui kriis väga pikaks venib, siis tuleb kasutada teisi vahendeid,” nentis teaduste akadeemia president. “Üks nendest on viiruse füüsiline elimineerimine.”

Niisiis pakubki teaduste akadeemia välja ventilatsiooni. Soomere selgitas, et lihtsustatult öeldes tõmbaks ventilatsioon ruumis ringlevad viiruseosakesed lihtsalt ära ja nii väheneb ka võimalus ühes ruumis koos viibivatel inimestel koroonaviirusega nakatuda, kui keegi neist peaks olema nakkusekandja.

Sinna juurde peaks Soomere sõnutsi lisama ka ultraviolettkiirguse lambid, mis hävitaks füüsiliselt viirust. See kõik võib kõlada ulmevaldkonda kuuluvana: viiruse hävitamine spetsiaalsete lampidega. Soomere ütles aga, et see pole mingi raketiteadus. Ta ei osanud öelda, kas sääraseid kombineeritud ventilatsioonisüsteeme kuskil maailmas juba kasutatakse, kuid lisas, et nende ehitamine ei ole kuigi keeruline.

Soomere rääkis, et hea ventilatsioon ei pruugi tingimata tähendada seda, et koolilapsed, aga ka näiteks kontoritöötajad, saavad peagi muretult kooli või tööle naasta ilma maski kandmata, kuid märkis, et ventilatsioon oleks efektiivne ja abistav vahend, et vähendada võimalust levitada viirust siseruumides. Ta tõi näiteks, et ka erinevaid katseid ohtlike ainetega tehakse tõmbekappide all ning et see on katse tegijale täiesti ohutu.

Saates veel

Kuid teaduste akadeemia plaanis ei ole pelgalt välja toodud ventilatsiooni. Nagu öeldud, olulised on ka ühiskonna vastutus ja vaktsineerimine.

Kuidas peaks jõudma kõigi inimesteni arusaam üksikisiku vastutuse olulisusest? Mida arvab Soomere sundvaktsineerimisest? Ja mis on saanud Eesti teaduste akadeemia presidendi valmisolekust saada järgmiseks Eesti presidendiks? Sellest kuuleb samuti saates.