"Saime täna riigikogus opositsiooniga kokkuleppele, kuidas palju kära põhjustanud NETS-i eelnõuga edasi liikuda. See kokkulepe näitab, et kõik riigikogu erakonnad on ühel meelel, et mingit politseiriiki Eestist ei saa ja sellist plaani sisaldavat eelnõu pole kunagi olemas olnud," teatas Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev.

"Minu hinnangul on seaduseelnõu olnud vajalik, aga selle teksti saab teha tõepoolest selgemaks, et kõik sellest ühtemoodi aru saaks. Sotsiaalkomisjon viib sinna sisse selge viite, et terviseamet saab kutsuda politsei appi piirangute täitmist kontrollima ainult eri- või hädaolukorra korral. Seni oli see kirjas ainult seaduse seletuskirjas. Appi kutsumise otsuse peab tegema valitsus."

Opositsiooni puhul oli NETS-i vastu ennekõike EKRE. "Informeerin Eesti avalikkust Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, et oleme sunnitud läbi viima töötakistust, mis on suunatud valitsuse põhiseadusevastase kodaniku- ja poliitilisi õigusi piirava poliitika vastu," teatas Henn Põlluaas üleeile Facebookis. Mart Helme omakorda rääkis EPLis ilmunud arvamusloos suisa politseiriigist.

EKRE juht Martin Helme selgitab nüüd omakorda, et nendepoolne surve on mõjunud. "Kindlasti on mõjunud see, et inimesed väljendasid oma meelsust tänaval. Meie vastuseis NETS-ile oli algusest peale see, et politseile antakse võimu juurde tervisealase hädaolukorra puhul, kuid määratlemata on millal olukord tekib ja lõpeb ehk mis ajast mis ajani, mis tingimustel ja kelle otsusega," märgib ta.

"Oleme vahetanud valitsusparteidega mõtteid, kuidas saavutada see, et pandeemia lahendamiseks vajalikud seadusemuudatused ei kujuneks tagaukseks, mille kaudu meie vabadusi ja õigusi ära viiakse. Arutelude käigus oleme jõudnud sõnastuseni, mis minu hinnangul võtab NETS-ist maha need ohtlikud paragrahvid, mille vastu ka inimesed tänaval protestisid," lisab Helme.

"Lühidalt ütleb uus lahendus seda, et politsei kaasamine pandeemia lahendamisse toimub ainult kas hädaolukorra või eriolukorra ajal, selgelt fikseeritud ülesannete täitmiseks ja mitte automaatselt, vaid valitsuse eraldi otsusega. Samuti vaatame üle, et erinevad trahvid ei oleks proportsioonist väljas, võrreldes muude karistustega. Kui nii läheb lõpuks seadusesse, siis meie jaoks on probleem leidnud mõistliku lahenduse."