Siseminister politseid liigses jõukasutamises ei süüdista.

Sotsiaalmeediasse jõudnud fotod sellest, kuidas inimesi politseibussi suunatakse, on Jaani sõnul ühe pikema protsessi lõppfaas, mille eel on olukord tegelikult juba pikalt eskaleerunud ja mis on alati alanud politsei korduvate selgitustega, mida aga on eiratud, nii et muud lahendust pole enam ülde jäänud.

"See oli politsei taktika, mitte jõudemonstratsioon," ütles Jaani, lisades, et olukordi tuleb vaadelda kontekstis: kui mingitel päevadel puudus meeleavaldustel korraldaja, aga rahvast tuli järjest juurde, toimus sündmuste eskalatsioon, kus inimesed muutusid politsei suhtes verbaalselt agressiivseks ja korraldusi hajutamiseks ei järgitud ning käituti provokatiivselt, pidi muutuma ka politsei lähenemine olukorra käsitlemisse, mistap kaasati lisaressurssi.

"Politsei sekkub läbi selle, et esmalt hoiatab mitu korda, palub lõpetada korrarikkumise, aga kui inimene seda ei tee, siis ta peab hindama, kui suur on selle korrarikkumise mõju, kas viia ta politseibussi või juhtida ta massist eemale, et teised ei tuleks sellega kaasa," selgitas Jaani.

"Esmalt tagab politsei hajutatuse," lisas ta politsei taktikat selgituseks, mis võtab aluseks terviseameti ohuhinnangu, et kui inimesi koguneb üle kümne, siis on nakkusoht suur.

Kui inimesed taas politsei selgitusi kuulama hakkasid ja tajusid hajutatuse, siis toimus ka taktika deeskalatsioon ja piirdeaiad korjati Toompealt kokku, selgitas Jaani. Ta tõdes, et kuldset keskteed piirangute järgimise tagamisel ja seejuures agressiooni mitteprovotseerimisel on raske leida, mida politseitegevuste juht peab aga otsima.

"Täna on see leitud," leiab Jaani. "Politseiriigis poleks ühtegi meeleavaldust kunagi lubatud. Eesti on riik, kus on politsei, mida kõrgelt usaldatakse."

Ta lisas, et EKRE poliitikute - näiteks endise parteijuhi ja üle-eelmise siseministri Mart Helme - poolt on olukorra ärakasutamine ja hirmu külvamine olukorras, kus inimesed on piirangutest väsinud, tüdinud ja kurnatud, taunitav.