Ettepaneku “Valge raamatu” kohta on seni teinud vaid õiguskantsler. Arvamusi oodatakse veel kolm päeva
(131)
Eelmisel nädalal esitles peaminister Kaja Kallas nn “Valget raamatut”, ametliku nimega “Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes”, mis on alusdokument selleks, et panna paika viiruse ohutasemed, mis aitaks inimestel iseseisvalt vastavalt koroona-olukorrale oma käitumist reguleerida.
Raamat on endiselt üldine raamistik, kuhu oodatakse veel kolm päeva ehk 16. aprillini kõigi huvigruppide ja ettevõtete ettepanekuid. Kava elluviimist koordineerib riigikantselei.
Valitsus arutab kava 22. aprillil. “Eelnõu juurde lisatakse – nagu alati – nn kooskõlastustabel, kus on iga saabunud ettepaneku kohta selgitus, kas ja mil määral sellega arvestati,” selgitas valitsuse meedianõunik Liis Velsker.
Niisiis, eraldi avalikku arutelu valitsuse arutelule enam ei järgne ning kava hakkab kehtima hetkel, mil valitsus selle kinnitab. Millal, ei ole praegu veel teada.
Kehtivat ohutaste, mille järgi inimesed oma käitumist saavad juhinduda, saab vaadata leheküljel kriis.ee, kuid täpne lahendus avalikkuse teavitamisest on veel väljatöötamisel, nentis Velsker.
Praeguseks on arvamuse saatnud vaid õiguskantsler
Nagu öeldud, on oma arvamuse nn “Valge raamatu” kohta esitanud vaid õiguskantsler Ülle Madise. Ta peab õigeks riskitasemete määramist ja neist sõltuvate tegevuste tegemist. Küll aga juhib Madise tähelepanu ohule, et kui riskitasemed seostatakse konkreetsete piirangutega, võib see viia põhjendamatute ja seega ebaseaduslike piiranguteni.
Madise leiab, et piirangute kehtestamise peamine eesmärk on kaitsta haiglaid liigselt suure koormuse eest ja sestap tuleb ka mõõdikud ohutaseme määramiseks valida vastavalt sellele, kui suur on oht haiglakoormuse suurenemiseks. Tema arvates tuleks arvesse võtta positiivsete koroonatestide arvu ja ka nakatunute tõenäosust raskesti põdeda.
Madise toob näite võimalike põhjendamatute piirangute kehtestamisest: kui piirangute seadmise eelduseks on positiivse koroonatesti andnud inimeste keskmine arv viimase seitsme päeva jooksul, siis see ei pruugi kujutada tegelikku ohtu tervishoiu toimimisele, sest vanemaealised on vaktsineeritud.
Lisaks on Madise hinnangul oluline täheldada, kas nakatunud on ühes koldes - väeosas, koolis, tehases - või üle riigi laiali. Niisiis on Madise ettepanek riskitasemete määratlemisel esitada vaid neid mõõdikuid, mis aitavad võimalikku haiglaravi koormuse kujunemist ennustada.
