Millised on suitsetaja hambamured?

Kõik teavad, et suitsetamine muudab hambad kollaseks ja hingeõhu ebameeldivaks. Tegelikult aga on need veel kõige väiksemad muredest, mida tubaka tarvitamine suus ja kogu organismis tekitab.

„Suuvähk, suulimaskestade muutused, igemehaigused, kaaries,“ loetleb Unimed Kaarli hambakliiniku (varasema nimega Kaarli Hambaravi) hambaarst dr Katrin Talvoja suuõõnehaigusi, mille riski suurendab otseselt suitsetamine. „Seejuures ei ole vahet, kas tubakat suitsetatakse või näritakse, sest mõlemad tarvitamiseviisid tekitavad suus kahjustusi.“

Hambaarst selgitab, et suus kahjustab suitsetamine igemete verevarustust, mille tulemusena hävinevad tugikoed ja hambad võivad hakata liikuma. Et suitsetamise tõttu on pärsitud organismi kaitserefleksid ja verejooks igemetest väike, võivad esimesed haigusnähud jääda märkamata. Suitsetamise mõju parodontiidi ehk igemepõletiku arenemisel on dr Talvoja sõnul isegi suurem kui kehval suuhügieenil.

Hambaravile kulub rohkem raha

Suitsetamisega seotud probleemiks on kiiresti tekkiv hambakivi ja -katt – eriti siis, kui suitsetaja ei joo piisavalt vett. „Seetõttu tekib suus liiga vähe sülge, mis baktereid ja kahjulikke aineid eemaldaks ning tekibki kiiremini hambakivi,“ sõnab dr Talvoja. „Hammaste värv muutub tubakat tarvitades kollasemaks, sest tubakatoodetes sisalduvad mürgised ained ladestuvad hammaste pinnale.“

Hambaravis loetakse suitsetajaid riskigrupiks. „Kirurgiliste protseduuride puhul paranevad haavad tihti kauem ja implantaatide kandjatel võib tekkida sagedamini põletikke. Lisaks sagedased probleemid hambakivi tekkimisega,“ ütleb dr Talvoja ja lisab, et suutervise korrashoidmiseks kulub enamasti suitsetajal mittesuitsetajast rohkem aega ja raha.

Närimistubakas, snus ja snuff: vähemalt sama kahjulik kui tubakasuits

Tubakat saab manustada suitsetades, kasutades selleks sigaretti, sigareid või piipu. Ilma suitsetamata saab tubakat pruukida kas nuusutades või närides. Snuff ehk nuusktubakas on pulbriks jahvatatud või hõõrutud valmistubakas, mis on ette nähtud ninna tõmbamiseks. Huuletubakas ehk rootsi keeles snus on niisutatud pulbertubakas. See on kas lahtine, niiske pulber, mis vormitakse ise näppude vahel kuulikeseks või on see pakendatud teekotikeste valmistamisel kasutatud materjalile sarnasesse ümbrisesse. Selline pakendamisviis lihtsustab huuletubaka tarvitamist.

Dr Talvoja selgitab, et olenemata manustamise viisist, sisaldavad kõik tubakad sõltuvust tekitavat nikotiini, ligi 2000 keemilist ühendit ja 28 vähki tekitavat ainet. Kusjuures huuletubakas võib nikotiini olla enamgi kui tubakasuitsus. Et snusi tarvitamisest saadav nikotiinitase on organismis kestvam ja ühtlasem, tekitab see tugevamat sõltuvust kui suitsetamine.

„Huuletubakas ei saasta küll ümbritsevat keskkonda tubakasuitsuga ja on kõrvalolevatele inimestele ohutu, kuid selle tarvitamine ei jäta puutumata ühtegi organit,“ ütleb hambaarst. „Kestvam kontakt tubakakeemiaga suuõõnes on tõsine oht huule-, keele-, põse-, kõri- ja neeluvähi tekkeks. Juhul kui tubakamahl alla neelatakse, on ohustatud ka söögitoru ja kõhunääre.“

Snus tekitab dr Talvoja sõnul igemehaigusi ja -põletikke, hammaste lagunemist ning hävitab hammaste kinnituskudesid kuni hammaste väljalangemiseni. Pideval huuletubaka tarvitajal on hambad ühtlaselt kollakad-pruunid või isegi mustad ja kaetud katuga ning tema hingeõhk on halb.

Elustiili muutmata probleemidest pääsu pole

Kuidas toimida, kui tubaka tarvitamisest loobuda ei suuda või ei taha, aga sooviks siiski ilusaid valgeid hambaid? Hambaarst ütleb, et ega hammaste tooni muutusest suitsetades pääsu ei ole. Hambaid võib küll valgendada, kuid kui elustiili ei muuda, on tulemus ajutine.

Hammaste värvuse säilitamise seisukohalt on ehk veidikene leebemad kuumutatavad tubakatooted, kuid igemeprobleeme tekitab ka nende tarvitamine. Dr Talvoja rõhutab, et suitsetajad peavad oma hambaid puhastama ülimalt hoolikalt – kasutama õiget hambapesutehnikat, sobivat hambaharja ja hambaniiti või hambavaheharjakesi. Hambapesuks tarvitada spetsiaalseid suitsetajatele sobivaid hambapastasid, mida saab küsida apteekidest ja ka hambaravikliinikutest. Kindlasti tuleks hambaarsti juures tihemini kontrollis käia ja vähemalt kord aastas lasta hammastele teha soodapesu.

Rohkem infot, kuidas hoida head suutervist, leiad Unimedi blogist.

Unimed Hambakliinikud
Tegevusluba: L03878
www.unimed.ee