„Viimastel päevadel on tervelt kahe Euroopa riigi – Eesti ja Saksamaa – parempoolsed jõud astunud välja riikide euroliidust väljaastumise poolt. Sellised meeleolud tekivad perioodiliselt erinevates bloki riikides, aga edu saavutada on suutnud ainult Suurbritannia poliitikud,” kirjutab Vladimir Kulagin Gazeta.ru-s.

Mõlemad väljaanded kirjutavad, et EKRE aseesimees ja endine siseminister Mart Helme on veendunud, et Euroopa Liidus püütakse levitada kõigisse riikidesse neomarksistlikku ideoloogiat.

Vene väljaanded mainivad, et Helmele ei meeldi see, et Euroopa Komisjon kavatseb kõigi riikide jaoks ühiselt laenu võtta, ning niinimetatud „tühistamiskultuur”, kui ühiskonnas satuvad tuntud inimesed kriitika alla mineviku vigade või päritolu pärast.

Tuuakse ka ära Helme nördimus selle üle, et Oxfordi ülikoolis kavatsetavat lõpetada Mozarti ja Beethoveni õpetamine, sest nende saavutused on valgesse rassi kuulumise tagajärg. Gazeta.ru märgib, et uudisteagentuur AP on selle informatsiooni ümber lükanud, selgitades, et Oxfordis kavatsetakse täiendavalt õppekavva võtta teisi heliloojaid.

„Helme ja tema võitluskaaslaste seisukohta ei peeta praegu kogu erakonna ametlikuks seisukohaks, sest sellised otsused tuleb veel kinnitada juhtkonna poolt. EKRE hoiab seejuures kinni paremäärmuslikest vaadetest, selle esindajad esinevad perioodiliselt territoriaalsete pretensioonidega Venemaale ja kutsuvad Eesti mittevalgeid elanikke lahkuma,” kirjutab Gazeta.ru.

„Nüüd, väljendades Brüsseli bürokraatidega rahulolematute kodanike arvamust, võib Helme võita enda poole lisahääli kohalike omavalitsuste valimistel, mis on määratud 2021. aasta oktoobrisse,” lisab Gazeta.ru.

Venemaa Kõrgema Majanduskooli komplekssete Euroopa ja rahvusvaheliste uuringute keskuse teadusjuht Timofei Bordatšov ütles Gazeta.ru-le, et Eesti natsionalistid saavad suurepäraselt aru, et nende riik lahendab julgeoleku küsimuse ainult heade suhete arvel USA-ga, mitte Euroopa Liiduga. „Tuleb välja, et viimasest tuleb rohkem probleeme kui lahendusi,” ütles Bordatšov.

Ka Moskovski Komsomoletsi jaoks on EKRE arvestus mõistetav.

„Pandeemiaväsimuse ja EL-is paigalpöörleva vaktsineerimiskampaania taustal kavatseb EKRE saada selleks poliitiliseks jõuks Eestis, mis esitab avalikult ebamugavaid küsimusi Brüsseli poliitika adekvaatsuse kohta. See on eriti aktuaalne oktoobris eesseisvate kogu riigis toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste foonil,” kirjutab Moskovski Komsomolets.

Mõlemad Vene väljaanded osutavad ka sellele, et hiljuti teatas kavatsusest võidelda Saksamaa Euroopa Liidust väljaastumise eest sealne parempopulistlik erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD).

„Nagu AfD Saksamaal, on ka EKRE Eestis ainus poliitiline jõud, mis võib endale lubada poliitiliste punktide kogumist riigi EL-i kuulumist kritiseerides."

„Kõigile on selge, et Euroopa Liit ei saa hakkama oma tööga – teha nii, et sellesse kuuluvatel riikidel oleks parem. Neil hakkab ainult halvem. COVID-19 vaktsiini elanikkonnale hilinenult kättesaadavaks tegemise lugu on kõiki veel rohkem pingule tõmmanud ja rahutuks teinud,” lausus Bordatšov, kes peab euroskeptikute eduvõimalusi lähiajal headeks.

„Ma arvan, et varem või hiljem muutub euroskeptitsism üldiseks nähtuseks ja umbes 15 aasta pärast viib see kogu loo nimega Euroopa Liit lõppemiseni,” ennustas Bordatšov.