Paraku ei mõtle inimesed hambaharja ostes sageli mitte selle funktsionaalsusele, vaid valivad toote, millel on sobilik hind või välimus. Kahjuks on see veidi vale lähenemine, sest täieliku suuhügieeni tagamiseks sõltub väga palju õigesti valitud hambaharjast.

Mida hambaharja valikul silmas pidada?

  • Harjased olgu ümarate otstega ja sünteetilised. Looduslikud kiud kipuvad niiskust imama ja soodustavad patogeensete mikroorganismide kasvu. Samuti murduvad looduslikud harjased kergemini ja nende teravad servad võivad igemeid kahjustada.
  • Harjapea peaks koosnema ainult harjastest – plastist ega kummist lisandeid pole vaja. Need ei mõjuta hambapesu kvaliteeti.
  • Harjapea peaks katma 2–2,5 hammast. Mida lühem see on, seda mugavam on hambaid pesta ja seda tõhusam on puhastus. Optimaalne harjapea pikkus täiskasvanutele on 2,5–3 cm ja lastele 1,5–2 cm.
  • Hambaharja käepide peaks olema lai ja kummeeritud, et vältida käest libisemist. Soovitav on valida hari, milles käepideme ja töötava osa ühendus on liikuv. Nii on hari hambaid pestes vetruv – see aitab reguleerida igemetele avalduvat survet.
  • Breketite korral tasub valida spetsiaalne ortodontiline hari. Sellistel harjastel on V-kujuline sisselõige, mis aitab põhjalikult puhastada mitte ainult hambaid, vaid ka breketisüsteemi.
  • Vali pigem pehme või ülipehme hari. Siis on kindel, et sa hambaemailile harjaga liiga ei tee.
  • Kõvade harjastega hambaharjad on mõeldud suust eemaldatavate proteeside puhastamiseks.
  • Või hoopis elektrihambahari? Need teevad suus mitu tuhat liigutust minutis, puhastades hambaid viisil, mida tavahambahari kunagi ei suuda. Nende kasuks räägib kasutamislihtsus ja ka mitmed erifunktsioonid.
  • Elektrilise harja pea kuju võib olla ümar või piklik. Harjapea kuju dikteerib ka puhastustehnika. Seetõttu on tähtis mõista, milline tehnika on mugavam. Piklik otsik katab kaks hammast ja kaks vahet, ümar ühe hamba.
  • Oluline funktsioon on ka surveandur. Harjamise ajal on hambaemailile ja igemetele lihtne kõvasti vajutades liiga teha. Selle vältimiseks on tootjad lisanud surveanduri, mis annab teada, millal on aeg pöördeid vähendada.

Miks muutub hambahari kiiresti haraliseks?

Põhjusi, miks hambahari kiiresti haraliseks muutub ja turritama hakkab, on enamasti kaks: harja kehv kvaliteet ja liiga jõuline kasutus. „Hammaste puhastamine käib harjaste otste toimimise kaudu hambaemailil ja nende tungimisega hammaste vahele. Kui vajutada harja liiga tugevasti, lähevad harjased laiali ja jäävadki viimaks sellesse asendisse,“ selgitab suuhügienist. „Niimoodi hambaid harjates pole see mitte ainult kasutu, sest hambakatust tugevamini nühkides lahti ei saa, vaid ka ohtlik, sest nii võib hambaemailile ja igemetele liiga teha.“

Iga kolme kuu tagant on soovitatav uus hambahari osta, sest hari kulub, harjased muudavad oma kuju ning sellega ei saa enam nii tõhusalt pesta. Kindlasti tuleb hari välja vahetada siis, kui harjased on juba eri suundadesse laiali vajunud. „Lisaks kogunevad deformeerunud harjastele bakterid, mis hakkavad kiiresti paljunema. See teadmine on samuti hea põhjus hari välja vahetada,“ lisab suuhügienist.

Mõnel harjal on spetsiaalsed sinised indikaatorharjased – kui need lähevad valgeks, on aeg harja vahetada. Iga kolme kuu tagant tuleks vahetada ka elektrihambaharja otsikut.

Kas pärast läbipõetud külmetus- või viirushaigust peaks samuti harja vahetama? Jah! Hambaharjal elavate mikroorganismide kaudu võib uuesti sama haiguse saada. Samuti on väga kerge nakatada hambaharja kaudu oma pereliikmeid, sest enamasti hoitakse kõiki hambaharju ühes topsis koos.

Mõni sõna ka hambapastadest

Mitte vähem keeruline pole leida see kõige sobilikum hambapasta. Suuhügienist Goljandin soovitab arvestada erinevate nüanssidega nagu toitumine, elustiil, halvad harjumused (nt suitsetamine), hambaemaili seisund ja kalduvus hambakivi tekkele. „Hambapasta valimisel lähtu lahendamist vajavast ülesandest. Näiteks ulatusliku hambakaariese puhul tuleks kasutada kõrge fluoriidi- või kaltsiumisisaldusega hambapastat, igemete veritsemise ja parodontiidi korral sobivad pastad, mis sisaldavad põletikuvastaseid komponente või kui hambad on ülitundlikud, siis leidub ka sellistele hammastele sobilik hambapasta, mis kõrvaldab selle mure“ selgitab suuhügienist.

Levinuimad on fluoriidi sisaldavad hambapastad. Uuringud näitavad, et fluoriidiga hambapasta soodustab hambaemaili remineraliseerumist, tänu millele suureneb hammaste vastupanu happerünnakule – fluoriid tugevdab hambaid, aitab ära hoida kaariese teket ja pärsib mikroobide ainevahetuskiirust.

Valgendavate hambapastadega on soovitatav mitte liialdada: „suurem osa sellistest pastadest sisaldavad abrasiivaineid, mis võivad lõhkuda hambaemaili ja teha hambad tundlikuks. Nende valgendav efekt ei ole eriti suur ja sellist pastat ei tohi kaua kasutada.“ Goljandin lisab, et kõige mõistlikum on hambapasta osas nõu küsida oma suuhügienistilt, kes on kursis, milline on hammaste olukord ning oskab vastavalt sellele ka soovitusi jagada.

Rohkem infot, kuidas hoida head suutervist, leiad Unimedi blogist.

Unimed Hambakliinikud
Tegevusluba: L03878
www.unimed.ee