Hambaarst selgitab, millal külastada lapsega hambaarsti

Lapse esimene hambaarstikülastus võiks kindlasti toimuda enne, kui suhu tekivad probleemid. Nõnda saab laps arsti juures käimisest meeldiva kogemuse ja ka edasised visiidid kulgevad hirmuta.

Unimed Sõpruse hambakliiniku hambaarst dr Hedvig Alasi ütleb, et esimest korda võiks lapsega hambaarstile tulla tema teisel eluaastal ehk siis, kui suhu on lõikunud kõik piimahambad. Samas loomulikult võib tulla ka varem ehk juba siis, kui suus on alles esimese hambad. Esimene visiit on tutvustav – laps saab uudistada hambaravikabinetti ja töövahendeid, teha tooliga sõitu ning tutvuda oma hambaarstiga. Hambaarst kontrollib suuõõne üle ja kui vaja, siis lakib hambad üle fluorlakiga. Oluline on, et arstilkäigust tekiks positiivne emotsioon.

Enamasti sobib lapsele seesama arst, kes ravib vanemalgi hambaid. Hea on, kui arstiga tekib selline kontakt, et tema juures jäädaksegi käima ja laps ei peaks iga kord kabinetis võõra inimesega kohtuma.

Hirmu ennetus on vanemate töö

Dr Alasi ütleb, et hirmunud lapsi satub ikka aeg-ajalt hambaravikabinetti. See, et laps suhtub hambaarsti alguses natuke ettevaatlikult, on täiesti normaalne, sest tema jaoks on ju tegemist uue keskkonna ja võõra inimesega. „Sõbralikult lapsele asju selgitades saame tavaliselt esmase hammaste ülevaatuse ilma probleemideta tehtud,“ sõnab hambaarst.

Ta rõhutab lapsevanemate tähtsat rolli koduse eeltöö tegemisel enne arsti juurde tulekut. „Lapsele tuleb seletada, kuhu minnakse ja mis eesmärgiga. Selgitada, et kõik inimesed käivad hambaarsti juures ja et see on täiesti tavaline asi,“ õpetab dr Alasi.

Hirmsaid (ja sageli ka väga vanu) lugusid juhtumistest hambaarstikabinetis pole vaja lapse kuuldes kunagi rääkida. „Kui lapsel on tekkinud hirm juba enne hambaarsti juurde tulekut, siis selleks on enamasti põhjust andnud perelt või sõpradelt kuuldud jutud. Tavaline on ka see, et vanem kannab oma hirmud lapsele üle. Võib olla nii, et ta ise läheb arstile vaid äärmisel vajadusel ja samamoodi viib ta ka oma lapse arsti juurde alles siis, kui mõni hammas on hakanud juba valutama.“

Kui tihti arsti juurde?

Lapsed peaksid käima hambaarsti juures kaks korda aastas ehk iga 6 kuu tagant. „Nii harjuvad nad visiitidega ja probleemidele saab jälile enne, kui need suureks arenevad,“ ütleb dr Alasi. „Väikeste kaariesekahjustuste parandamine on kindlasti lihtsam ja kiirem nii lapsele kui ka hambaarstile.“

Sage kontrollis käimine aitab ka hinnata, kas igapäevane suuhügieen on piisav või vajaks kuskilt veidi järeleaitamist ja hambaarsti nõu. Alates 6-7ndast eluaastast võiks lapsele teha ka iga kahe aasta tagant hambaröntgeni, et hinnata kõikide jäävhammaste algmete olemasolu ja asendit lõualuudes.

Aga kui hammastel ei ole üldse midagi viga, kas siis peab ka arstile tulema? „Jah, isegi sellisel juhul tuleb kindlasti kontrollis käia. Nimelt vaatab hambaarst lisaks hammastele üle ka igemed, huule- ja keelekida kinnituse ja hambumuse,“ sõnab dr Alasi.

Arstina näeb ta kahjuks aeg-ajalt ka neid väikesi patsiente, kes jõuavad tema juurde nii hilja, et nende hammastega on juba suured mured – näiteks hulgikaaries või hambajuurepõletikud. Nii võib hammaste raviks vaja minna lausa üldnarkoosi. „Ka arvab osa vanemaid siiani, et piimahambad ravi ei vaja, kuna need ju nagunii vahetuvad ära. See on väga vale arusaam, sest ravimata jäänud piimahambad võivad tekitada väga ägedaid põletikke. Terved piimahambad hoiavad kohta jäävhammastele ja hoolitsevad õige hambumuse välja kujunemise eest,“ selgitab hambaarst.

Hambaarsti soovitused lapsevanematele

• Väikelapse suuhügieeni eest hoolitseb lapsevanem. Väikelaps ei harja ise oma hambaid piisavalt efektiivselt ja sellepärast peab vanem alati lapse hambad ka ise üle pesema. Seda tuleks teha 6-8-eluaastani ehk ajani, kui lapse käeline motoorika on juba nii arenenud, et ta suudab ise hambad korralikult puhtaks pesta.
• Eelista elektrilist hambaharja. See puhastab hambad katust paremini puhtaks. Paljudel elektrilistel hambaharjadel on peal ka taimer – nii pole ohtu, et hammaste pesu oleks liiga lühike. Hambaid tuleb pesta hommikuti ja õhtuti kaks minutit. Aeg on oluline, kuid veel tähtsam on, et hambahari ka reaalselt jõuaks kõikide hambapindadeni!
• Pärast õhtust hambapesu enam süüa ei tohi, juua tohib ainult puhast vett. Õpeta seda põhimõtet lapsele ja näita talle ka ise eeskuju.
• Uus hambahari iga kolme kuu tagant. Harja tuleb vahetada, sest kulunud harjastega enam piisavalt efektiivselt hambaid puhtaks ei saa. Hambahari peab olema pehmete harjastega (soft või extra soft). Tugevate harjastega on suur oht kahjustada hambapinda ja igemeid.
• Fluoriidiga hambapasta on parim. Fluoriidid suurendavad hambaemaili vastupanuvõimet happerünnakule, mis toimub suus pärast igat söögikorda. Oluline on see, et pärast hambapesu ei pea suud veega üle loputama. Piisab suus oleva hambapastavahu välja sülitamisest, et hambapastas sisalduvad fluoriidid saaksid pikemalt hammastele mõjuda.
• Ära lase lapsel toidukordade vahel näksida ja maiustada. Lastele näksimine väga meeldib, aga hambaaukude ehk kaariese tekkes on väga oluline roll just sagedasel näksimisel. Põhisöögikordade vaheline paus peaks olema umbes 3 tundi.
• Käige lapsega hambaarsti juures iga kuue kuu tagant!

Infot lapse hammaste eest hoolitsemise kohta leiab veel

Suukoolist

.

Rohkem infot, kuidas hoida head suutervist, leiad Unimedi blogist.

Unimed Hambakliinikud
Tegevusluba: L03878
www.unimed.ee