Unimed Kaarli hambakliiniku (varasema nimega Kaarli Hambaravi) hambaarst dr Liina Lindmaa toob näite hambaniidiga toimetamisest vanemas eas: näpud on jäänud töntsimaks ja asjatoimetus ei pruugi enam hästi välja tulla. „Hambavahesid saab ka teistmoodi puhastada – hambavaheharjakeste või survepritsiga. Hambaarst saab õige tee kätte juhatada,“ julgustab ta.

Kõige suurem mure patsiendi jaoks on muidugi siis, kui murdub esihammas, seevastu tagumiste kadumine nii ruttu arstivisiidile veel ei too. Dr Lindmaa ütleb, et kui üks hammas kaob, saab veel hakkama tingimusel, et kõik ülejäänud on alles. Kui aga hambaid on puudu juba mitu, tuleb kindlasti leida lahendus nende asendamiseks. Nimelt teavad hambad reeglit „loodus tühja kohta ei salli“ ja nii katsuvad olemasolevad hambad puuduva koha selle poole nihkudes täita. Nii võib juhtuda, et kunagi hiljem tühimikke hammastega täitma asudes polegi ruumi uusi hambaid kuskile paigutada.

Kuidas puuduvatesse hammastesse suhtutakse, sõltub Lindmaa sõnul väga palju konkreetsest patsiendist. Ta toob näiteks ühe oma patsiendi, 90-aastase proua, kelle hambaid on ta ravinud kogu oma karjääri vältel. „Tal murdus küljelt üks hammas – tema esimene – teised aga olid kõik olemas. Tegin ettepaneku, et lihvime teravad nurgad ära ja jätame nii, sest hamba taastamiseks oli vaja teha vähemalt kokku 4 visiiti, proual on väga raske liikuda ja ega ettevõtmine ka rahaliselt odav pole. Tema vaatas mulle otsa ja ütles: „armas Liina, ükski endast lugupidav naine ei saa endale puuduvat hammast lubada!“ Nii me siis tegimegi uue hamba.“

Dr Lindmaa ütleb, et puuduvate hammaste asendamiseks on mitmeid võimalusi, kuid tihtipeale jääb asi raha taha. Sellepärast selgitab ta alati, millised lahendusi on olemas ning koos valitakse parasjagu sobivam, lootes, et olude paranedes saab edasi liikuda mugavate lahenduste poole.

Implantaat, kroon ja sild

Kõige kaasaegsem, aga ka kallim meetod ühe, mitme või terve hambakaare asendamiseks, on implantaadid. Sel puhul „istutatakse“ lõualuuse puuduva hambajuure asemele kruvi ja sinna peale tehishammas. Välja näeb lahendus nagu päris hammas ning suus tundub omane. Implantaatide asetamisel ei ole vanuselist ülempiiri. „Kui patsient on hingelt noor, terve, vitaalne, tal on piisavalt luud piirkonnas, kuhu on plaanis asetada implantaat, hea suuhügieen ja kaasuvad haigused on kõik kontrolli all, siis pole implantaatide panemisel takistusi,“ ütleb dr Lindmaa.

Kui hambast on vähe järel, see koosneb suures osas täidistest või on tehtud juureravi, on soovitav hammas kroonida. Hammast on võimalik taastada teatud tingimustel isegi siis, kui alles on vaid hambajuur. Juba mitmeid aastaid on metallokeraamiline kroon asendunud esteetilise tsirkooniumkrooniga.

Puuduvat hammast võib asendada ka viisil, mil uus hammas kinnitatakse silla-nimelise konstruktsiooniga naaberhammaste külge. „Silla valmistamine on näidustatud, kui defekti piiravad naaberhambad on kahjustunud ja vajavad kroonimist,“ selgitab dr Lindmaa. Seevastu tervete naaberhammaste külge sildade kinnitamine ei ole esimeseks valikuks, sest taoline kinnitusviis pole hammastele kõige leebem variant.

Mitut liiki proteesid

Eemaldatav plaatprotees on klassikaline lahendus neile, kes on kaotanud enamiku või kõik oma hammastest. Kõige lihtsam ja odavam valik on plastmassprotees, paraku võib see vähemalt kandmise alguses olla üsna ebamugav ja hõõruda. „Suu limaskest muutub vanusega õhemaks ja õrnemaks ning sellepärast on kõige uuega järjest raskem harjuda. Pole võimalik valmistada akrüülproteesi, mis sobib ideaalselt pika aja jooksul. Harvadel juhtudel patsient ei harjugi suust eemaldava proteesiga,“ räägib dr Lindmaa. Ta soovitab uute proteesidega harjumisel varuda kannatlikkust ja hoiatab, et rääkimine ja söömine võivad alguses olla keerulised. Proteesidega harjumisele aitab kaasa valjusti lugemine (nõnda paraneb kõne), pehmema toidu eelistamine ja väiksemate suutäitega söömine.

Eelmisest kallim, aga mugavam variant on tugibüügelproteesid – erinevus klassikalisest plaatproteesist on metallkarkass ja klambrisüsteem, mis lisavad stabiilsust ja minimeerivad proteeside kiikumist suus.

Kombineeritud protees on mugav lahendus, kus osa hambaid on taastatud kroonide või sildadega, puuduolevad aga asendatakse eemaldatava proteesiga, mis kinnitub lukusüsteemiga kroonide külge.

Hammaste hügieen on ülioluline igas vanuses

Vanaema pani hambad ööseks klaasi likku, aga vaid sellistest hügieenivõtetest paraku ei piisa. „Hügieen on proteese kandes väga oluline, sest toiduosakesed kipuvad ulatuslike plastmasspindade alla jääma,“ ütleb dr Lindmaa. Pärast igat sööki on soovituslik proteesid ära võtta ja loputada nii oma suud kui ka proteese. Kord päevas tasub proteese leotada vees, kuhu on lahustatud üks proteesipuhastustablett ja seejärel harjata proteesid väga korralikult puhtaks.

Soovitav oleks proteese kinnitamisel kasutada proteesiliimi. See hoiab proteesid kinni ja takistab toiduosakestel nende alla sattumist.

Samuti tuleks endiselt aeg-ajalt hambaarstil käia. „Proteeside järelkontrollil reguleeritakse vajadusel klambreid või täiendatakse proteesi põhiosa (baasist) lisamassiga vastavalt sellele, kuidas on lõualuu vahepeal ajas muutunud. Täis- ja partsiaalproteesidele on saadaval ka fikseerimispolstrid, mis leevendavad haava- ja hõõrumisvalusid uute proteesidega kohanemisel ja hoiavad ära proteeside loksumise.“

Hambaarsti sõnul on kõige odavam lahendus siiski oma hambad. „Mida paremini me neid hooldame, seda pikem on nende eluiga,“ ütleb ta ja rõhutab, et oma hammaste eest hoolitsemist ei maksa jätta unarusse ka siis, kui neid on suhu jäänud vaid mõni. „Suuhügieen ei sõltu vanusest, vaid selle eest tuleb koguaeg korralikult hoolt kanda. Loodus on andnud meile ainult kaks komplekti hambaid, seega hoidkem neid, et nad teeniksid meid maksimaalselt kaua. Kolmanda komplekti eest tuleb paraku juba maksta.“

Rohkem infot, kuidas hoida head suutervist, leiad Unimedi blogist.

Unimed Hambakliinikud
Tegevusluba: L03878
www.unimed.ee

Jaga
Kommentaarid