Varem on samasuguse otsuse teinud üksnes Saksamaa. Tõendeid segaannuse efektiivsusest on endiselt vähe, ent riikide hinnangul on noortel esinenud eripäraste trombide tõttu mõistlikum vaktsiinikuuri jätkamisest AstraZeneca vaktsiiniga loobuda, kirjutas Financial Times (FT).

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kordas reedel oma senist seisukohta, et vaktsiinide kombineerimine vajab veel täiendavaid uuringuid, veendumaks, et see tagab vaktsineeritule vajaliku kaitse.

Värske muudatus puudutab enam kui poolt miljonit nooremat kui 55-aastast prantslast, kellele manustati AstraZeneca vaktsiini esimene doos ajavahemikul veebruari algusest märtsi keskpaigani.

Valitsust nõustav meditsiiniekspertide komisjon Haute Autorité de santé (HAS) leidis, et neile tuleks anda kaitset võimendav doos Pfizeri või Moderna mRNA-tehnoloogial põhinevat vaktsiini.

Tervishoiuminister Oliver Véran ütles reedel raadiojaamale RTL, et nn segaannusega lähenemine oli "täiesti loogiline", arvestades EMA analüüsi ja Prantsusmaa soovi jätkata vaktsineerimiskampaaniat teaduslikele tõenditele toetudes.

Vaktsiiniekspert ja HAS-i liige Élisabeth Bouvet ütles reedel FTle, et nn segadoosiga lähenemine oli praktiline lahendus, et kaitsta nooremaid inimesi, kellel on väiksem risk COVID-19 raskelt põdemiseks, võimalike haruldaste, ent raskete kõrvaltoimete eest. "Tõepoolest, see on ohutusel põhinev valik," ütles Bouvet.

"Arvestades, et COVID-19 vaktsiinide kaitse hakkab kolme kuu pärast vähenema, vajavad need inimesed täiendavat annust," lisas ta. "Idee on anda neile teine doos mRNA vaktsiini."

Hoolimata sellest, et puuduvad kliinilised andmed, ütles Bouvet FTle, et nende arvates oli sellel lähenemisviisil väiksem kõrvaltoimete risk.

"Me arvame, et selline lähenemine töötab," sõnas ta. "Taolisel vaktsiinide kombineerimisel pole põhjust oodata mingeid konkreetseid kõrvaltoimeid, kuid oleks hea uurida tekkivat immuunvastust."